Mängu nimi oli "Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus 54 SE III", millele anti 12. septembril maaelukomisjonis esimese hooga ka roheline tuli: "Täiendada eelnõu pargrahvi 10 lõikega 3 ja sõnastada järgmiselt:„Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata füüsilisele isikule, kes asub Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel ning omandab kinnisasja kuni 0,2 ha ulatuses."

Selgitus: Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on võimaldada füüsilisele isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kinnisasja kuni 0,2 ha, mis annab talle võimaluse osta maad aiandusühistutes. Muudatusettepaneku algatajate arvamusel ei saa selline meede kuidagi kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

8. juunil toimunud eelnõu esimesel lugemisel arvas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, et põhimõtteliselt ei tohiks valitsusel sellise muudatuse vastu midagi olla, kuna tegemist on riigikogu pädevusega ja vabariigi valitsus lähtus eelnõu koostamisel vaid nende põhimõtete muutmisega, mis tulenevad Euroopa Liidu ja OECD-ga liitumisest.Sügise jooksul andsid Eesti julgeolekuorganisatsioonid sellele eelnõupunktile hävitava hinnangu, kuna nii võinuks sajad krundid Narvas ja ka Narva Elektrijaamade ümbruses minna Vene kodanikele.

Delfile kinnitasid mitu poliitilist allikat, et ka Indrek Raudne oli tuliselt selle eelnõu poolt. Kui eelnõu menetleti, jäid esmalt paljudele ta võimalikud motiivid segaseks, kuid viimase kahe nädala jooksul lahvatanud skandaal on andnud oletustele teatud vastused.

Hetkel tiirleb riigikogus kaks eelnõu. Neist ühes, Keskerakonna poolt koostatus, on elamisloaomanikele maamüük jätkuvalt sees. Maaelukomisjoni eelnõus seda punkti enam pole.