Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo avaldas valitsuse pressikonverentsil heameelt, et arengukavasse on sisse kirjutatud kaks põhimõtet - koolivõrgu korrastamine ja õpetajate töö suurem väärtustamine, sealhulgas õpetajate palga tõstmine 20 protsenti kõrgemaks riigi keskmisest palgast.

„See eesmärk on jagatud eesmärk ja selle on heaks kiitnud ka haridustöötajate liit,“ märkis Aaviksoo.

Ministri sõnul tähendab koolivõrgu korrastamine muu hulgas ka põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist.

„Rahalises osas tuleb leida lahendused kompleksselt, lihtsalt täiendavad eraldised riigieelarvest ei ole otstarbekad ega jõukohased,“ rääkis ta ja lisas, et kokkuhoidu ei saavutata mitte ainult koolivõrgu arvelt, vaid ka kulutuste pealt, mida saab edasi lükata.

Pigem vähem, aga paremini

Põhiliseks probleemiks on ministri sõnul see, et Eestis lihtsalt ei ole nii palju lapsi kui me seda sooviksime. Ta märkis, et meil on 250 000 õpilase asemel vaid 140 000, ja täna on veel gümnaasiumis 28 000, aga nelja aasta pärast ainult 16 000.

„Ettenähtavas tulevikkus suurt hulka lapsi juurde tulemas ka ei ole,“ kõneles minister. „Väljakutse tuleb pöörata positiivsesse võtmesse, meil on unikaalne võimalus teha pigem vähem, aga paremini.“

Põhiharidus on ministri sõnul Eestis väga hea, aga ülikooli alguseks kurdavad juba kõik, et midagi on vahepeal kaduma läinud. Tema sõnul tekitab Eestis 220 kohas õpetatav gümnaasiumiharidus kvaliteediprobleemi, mida ei tohi jätta kahe silma vahele. Ka mainis minister, et õpetajatel on õigustatud etteheiteid riigile ja kohalikule omavalitsusele mitte ainult oma palga, aga ka töötingimuiste ja metoodiliste vahendite osas.