JUHTKIRI: Движение есть, прогресса нету — спасибо Путину за это *!
See on ainult üks sadadest tuhandetest anekdootidest, mis ringlevad internetis ja räägivad peaminister Vladimir Putinist, kes ülima tõenäosusega saab peatselt Venemaa presidendiks. Internetist ongi saanud üks Venemaa rahulolematute peamistest eneseväljendusvahenditest: pole ime, et äsjasel riigiduuma valimispäeval kannatasid “tehniliste probleemide” all nii ausate valimiste eest seisva kodanikuühenduse Golos kui Moskva sõltumatu raadiojaama Ehho Moskvõ võrgukodud.
Tegelikult on suisa uskumatu, et Putini partei Ühtne Venemaa sai pühapäevastel valimistel ainult 49,5 protsenti häältest ehk 15 protsendipunkti vähem kui eelmistel valimistel. Tulemus on nõrk eriti seetõttu, et tavapäratult närviline võimupartei ja Kreml kasutasid enne valimisi konkurentidele kaigaste kodaratesse loopimiseks ning enda upitamiseks ära kogu oma tavapärase arsenali. Opositsiooni meeleavaldused kupatati Moskva kesklinnast minema, suur osa meediast ülistas Putinit ja Ühtset Venemaad, valimistel kasutati makstud hääletajaid jne.
See osutab, et putinismil ei ole isegi näiliselt sellist “rahva üksmeelset toetust”, millega Kremli isandad varem arvestanud on.
Valimistulemus on Putini ja Ühtse Venemaa seisukohalt seega hingeliselt valus laks, aga tegelikult ei muuda see esialgu suurt midagi. Hääli juurde saanud kommunistid ja teised väiksemad erakonnad on oma noosiga rahul, kuid Venemaale omaselt ei tähenda see erilist lihastega mängimist, vaid pigem loorberitele lebama jäämist. Pealegi — praegusest suurema võimu andmine Gennadi Zjuganovile või Vladimir Žirinovskile ei ole ka just vaatepilt, mis läänepoolset maailma rõõmustaks.
Küll aga võib Venemaal tasahilju tugevneda just nimelt kodanikuallumatus ja muu araabia riikidest tuttav liikumine. Putini ja Medvedevi harukordselt jõhker kokkumäng sel aastal on venelastel nii kopsu üle maksa ajanud, et sellist pilkekampaaniat juhtide aadressil nagu viimase poole aasta jooksul interneti avarustes, ei ole meie idanaaber tükk aega näinud.
Ja kui ka midagi ei juhtu, tsiteerigem Twitteris ülipopulaarseks saanud lühiluulekampaaniat: “Движение есть, прогресса нету — спасибо Путину за это”*.
