Tema hinnangul peab maksumäär olema piisavalt madal, et maksumaksjad ei hakkaks korraldama maksupettusi ning see ei võtaks neilt tükki küljest ära, samal ajal oleks saadav tulu aga oluliseks täienduseks riigieelarvesse.

„Kui mul oleks oma kuningriik, ma üritaks korjata palju väikseid makse, mida tähele ei panda,“ rääkis Lõhmus neljapäeval sotsiaaldemokraatide korraldatud öökonverentsil. „Usun, et puhtalt maksukogumise mõttes on paljudest kohadest väikseid makse parem koguda, sest siis on motivatsioon maksudest kõrvale hiilida väiksem.“

Lõhmuse sõnul on maksustamisel alatikaristav efekt. Ta tõi näiteks, et kui alkoholitootjatelt sada protsenti maksu kokku korjata, ei toodaks keegi legaalselt alkoholi.

Maksustada võiks kinnisvara ja hoida keskkonda

Lõhmus tõdes, et ettevõtete tulumaksu puudumine on Eestit aidanud, kuid samas on see sotsiaaalselt ebaõiglane, et ettevõtjat ei maksustata, aga palgasaajaid maksutatakse. „Paraku see kipub olema igal pool nii,“ sõnas ta.

Lõhmus pakkus, et üks valdkond, mille puhul võiks kaaluda täiendava maksu kehtestamist, kust riik eelarvesse raha juurde saaks, võiks olla keskkond. Tema sõnul on Eestis suhteliselt roheline keskkond, mille säilimist võiks maksude kehtestamisega toetada.

Lõhmus rääkis, et kuna Eestis on seni veel suhteliselt puhas õhk, siis võiks selle säilimist maksuga toetada. „Meil on suhteliselt puhas õhk, aga Tallinna kesklinnas Liivalaia tänaval on palju autosid, mis saastavad seda õhku,“ kõneles ta. „Siit ka vihje, et kui autod ja autoomanikud saastavad, siis mina ei oleks väga kuri, kui seda maksustada.“

Teine lihtne moodus riigile maksutulu koguda on Lõhmuse sõnul maksustada kinnistutega seotud tehingud. „Maa tuleb käibesse tõmmata, põhiline võimalus ongi maa maksustamine,“ rääkis ta.

Ta tõi näiteks, et Londonis on kinnistu ostmisega seotud maks viis protsenti tehingu hinnast, aga kinnisvara pärismisel on maks koguni 40 protsenti, millest inimesed kõrvale hiilivad. Seda pidas ta liiga kõrgeks.

Eeskujuks Šveits ja Leedu

Lõhmus rääkis oma kogemustest maksudega mitmetes riikides ja tõdes, et kõik on erinevad. „Paratamatult tuleb teha valikuid, kas mõni asi on meeldivam Eestis, Lätis või Leedus,“ kõneles ta . „Ettevõtjal on alati võimalus valida, kus ta neid makse maksab.“

Baltikumis meeldib talle Leedu süsteem, kus ettevõtluse tulumaksu määr on 15 protsenti. Tema sõnul ei ole see protsent liiga suur ja see nii väga ettevõtlust ei sega. „Lähtun sellest, et ühel hetkel tuleb tulumaks ikkagi ära maksta,“ lausus ta. Null tulumaks on tema sõnul fetiš.

Ta märkis, et talle imponeerib ka Šveitsi maksusüsteem, mis jagab maksutulu kolme ossa – oma külale, kantonile ja ainult üks kolmandik riigile. „Maksumaksjana mulle see asi meeldib,“ märkis ta ja selgitas, et maksudest laekuva raha kasutamist on maksumaksjal kohalikul tasandil palju lihtsam märgata.