Eesti koolides läbiviidud uimasti- ja seksuaalhariduse hetkeseisu ja barjääre kaardistav uuring näitas tervise arengu instituudi (TAI) teatel, et riigi on loonud koolisüsteemis eeldused nende valdkondade käsitlemiseks – uus riiklik õppekava sisaldab kohustuslike teemadena senisest enam võimalusi õpilaste turvalise käitumise toetamiseks.

Tervise arengu instituudi uuringu raames intervjueeriti inimeseõpetuse õpetajaid, koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge ja kooliõdesid ning koolide juhtkonna esindajaid. „Uimasti- ja seksuaalhariduse edasiandmist peeti keerukaks, kuid vajalikuks,“ lausus TAI teadur Sigrid Vorobjov. Ta lisas, et õpetajate sõnul on tundide ettevalmistamine ajamahukas, sest teemad on keerulised ning paljudel õpetajatel puudub inimeseõpetuse erialane ettevalmistus.

„Seksuaalhariduse valdkonna keerulise aspektina nimetati meedia mõju laste käitumisele – nii positiivne kasvatuslik mõju, kuid rohkem just negatiivne mõju, mis soodustab lastel väära pildi kujunemist inimese seksuaalsusest. Uimastihariduse valdkonna keerukusena toodi esile alkoholi ja muude uimastite laialdane reklaam ja eeskujud ühiskonnas, mis on vastuolus uimastihariduses kujundatavate väärtushinnangutega,“ lisas teadur.

Vastavate teemade kohta on olemas õpetajaraamatud, kuid need vajavad järjepidevat uuendamist. Õpetajate soov on, et õppematerjalidega kaasneks raamistik, mis klassis, mis metoodikaga ja millises mahus teatud teemasid käsitleda.

Uuringust ilmnes erinev suhtumine seksuaalharidussse eesti ja vene koolide õpetajate intervjuudes, mistõttu uuringu läbiviijad peavad oluliseks tõhustada seksuaalhariduse läbiviimist vene õppekeelega koolides.

Kooli juhtkonna esindajatega peetud intervjuud tõid välja, et probleemi nähakse koolide rahastamises, mis mõjutab võimalusi materjalide hankimisel, õpetajate (täiend)koolitamisel ning kooliväliste spetsialistide kaasamisel. Koolis töötavat tugipersonali - õed, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid, kes osalevad praegu erineval määral vastavate teemade edasiandmisel, saaks ja tuleks aga senisest enam kaasata nii individuaaltöös kui õppeprotsessis.

„Kokkuvõtvalt võib öelda, et olukorras, kus inimeseõpetust andvate õpetajate erialane ettevalmistus on ebaühtlane, on vajalik õpetajate järjepidev täiendkoolitus, lihtsasti kasutatavad terviklikud õppematerjalid ja järjepidev tugisüsteem nende valdkondade käsitlemise toetamiseks,“ lausus Vorobjov.

Uimasti- ja seksuaalhariduse temaatika on Eesti koolide õppekavades alates 1996. aastast.