Läti vene keele referendumi jaoks vajalik arv toetusallkirju on koos

Kolmapäeva keskpäevaks oli Läti keskvalimiskomisjoni andmetel vene keelele riigikeele staatuse andmise poolt allkirja andnud 146 000 inimest, mis, juhul kui kõik allkirjad on kehtivad, peaks olema piisav, ja see number peaks veel suurenema.

„146 000 on number, mis kolmapäeva keskpäevaks oli süsteemi sisestatud, kuid lõplikust on see veel kaugel,“ ütles keskvalimiskomisjoni esimees Andris Cimdars Läti Delfi vahendusel. Sellele numbrile tuleb lisada veel 12 533 allkirja, mis koguti esimesel etapil.

Kui kõik allkirjad kehtivaks lugeda, siis on juba praegu koos piisav arv hääli, et alustada põhiseaduse muutmise protsessi Läti ametlikult kakskeelseks muutmiseks.

Kui allkirjade arv osutub piisavaks, saadetakse põhiseaduseparanduste eelnõu president Andris Bērziņšile, et ta annaks selle parlamendile arutamiseks.

Vene keele riigikeeleks kuulutamiseks tuleks muuta Läti põhiseaduse paragrahve 4, 18, 21, 101 ja 104.

Paragrahv 4 hakkaks uues redaktsioonis kõlama nii: „Läti Vabariigi riigikeeled on läti ja vene keel. Läti lipp on punane valge triibuga.“

Paragrahvist 21 tuleks eemaldada säte, mille järgi on seimi töökeel läti keel.

Paragrahvi 101 tuleks kirjutada, et omavalitsuste töökeeled on läti ja vene keel ning paragrahvi 104, et igaühel on õigus saada riigi- ja omavalitsusasutustes vastus läti ja vene keeles.

Läti põhiseaduse muutmise eelnõu läheb arutamiseks seimi, kui selle poolt annab allkirja kümnendik viimastel valimistel hääleõigust omanud kodanikest – praegusel juhul 154 379 inimest. Kui seim selle tagasi lükkab või selles muudatusi teeb, pannakse eelnõu referendumile.

Põhiseaduse muudatuste jõustumiseks peab referendumil selle poolt olema vähemalt pool hääleõiguslikest. Viimastel andmetel on see arv 771 350.