"Vähemalt sama tähtis, kui lugeda päevi ülemkoguni, on lugeda päevi iga liikmesriigi riigieelarvete vastuvõtmiseni. Just riikide eelarved on need dokumendid, mis määravad järgmise aasta defitsiitide suurused ning selle, kas vajalikud kärped ja struktuursed reformid viiakse ellu või mitte," ütles Rõivas Delfile.

"Oluline on märkida, et eelarvet ei pea tasakaalustama mitte üksnes võlakriisi keskmes olevad riigid, vaid kõik, kelle puudujääk ja/või laenukoorem on üle kokkulepitud piirmäärade. Ehk teisisõnu - Brüsselis tehtavad otsused on tähtsad, kuid ei asenda otsuseid igas konkreetses liikmesriigi pealinnas."

Riigikogulane arvas, et majandusvolinik pidas avalduses silmas ka ülemkogu võimalikku otsust kiirendada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamist, mis muudaks võlakriisis riikide probleemidega tegelemise operatiivsemaks.

"Samuti on laual aluslepingu muudatused, mis takistaksid riikidel eelarvet üle lubatu puudujäägimäära miinusesse laskmist. Sisuliselt soovitakse saavutada seda, et reeglite rikkumisele järgneksid mõjuvad sanktsioonid."

Teisipäeva hilisõhtul leppisid Eurotsooni rahandusministrid leppisid kokku Euroopa ajutise kriisifondi tugevdamises ja Kreekale järgmise abiraha eraldamises.