Saaremaa kalur: siinkandis pole enam teibi, pole haugi, pole säinast

Kogenud Saaremaa kalur Eino Ruttu räägib kuidas traalpüük, hülged ning kormoranid on Saaremaa veed kaladest sisuliselt tühjaks teinud ning viimaste kalade eest peab röövloomadega pidevalt võidu jooksma.

"Siinkandis pole enam teibi, pole haugi, pole säinast, räim on kadunud, kaduma hakkab isegi särg. Mida aktiivsemaks traalpüük muutus, seda kiiremini räim kadus; traalpüük hävitab räimevarud, kuna traalidega püütakse välja väga palju alamõõdulist kala, mis läheb Põhjamaadesse kalajahuks. Kala ei jõuagi kudeealiseks kasvada," rääkis Ruttu Meie Maale.

"Lisaks traalpüügile hävitavad kalavarusid veel hülged ja kormoranid. Meil hüljest küttida ei tohi, Soomes ja Rootsis on juba aastaid tohtinud hülgeid küttida. Tean, et Ahvenamaal on 500 ja Soomes 1000 luba nende küttimiseks."

Ruttu rääkis, et tänu sellele on nende vetes kalavarud suuremad ja on ka täiskasvanud kala. Kuid sealgi on viimase kümne aastaga vääriskalade (siig, koha, forell, lõhe, ahven) saagid vähenenud 5–10 korda.

Kõige hullemaks kalavarude vähendajaks peab kogenud Kalur aga kormorani. "Nüüd veel see kõige hullem – kormoran, kes jõudis siia 1980ndate lõpus, 90ndate algul, sööb päevas 400–500 g kala. Ainuüksi Irbeni väinas asuva Vesitükimaa kormoranide kari (8000 kormorani, 4 tonni päevas, 200 päeva) sööb hooajal 800 tonni kala. Võrdluseks olgu öeldud, et 2009. aastal püüdsid Saaremaa rannapüügikalurid kokku 454 tonni kala, seega pea poole vähem kui Vesitükimaa kormoranid."

Kuidas olukorda parandada? 

"Nii kui kalaressursid hakkavad vähenema, süüdistatakse selles kalureid ja tulevad püügipiirangud – küll püügiajale, püüniste silmamõõdule ja püüniste arvule, aga kormoranidele ja hüljestele ei tule mingeid piiranguid. Kormoran on teatud ajal küll küttimiskeeluta, kuid ta on nii tark lind, et ei lase inimest lähemale kui 70–100 meetrit. Edukaks küttimiseks on vaja linnule läheneda vähemalt 45 meetri kaugusele. Küttimisega nende arvukust ei reguleeri," rääkis kalur Ruttu.

"2011. aasta kevadel õlitasime kaheksal pesitsusalal kormoranide mune. Kui seda kaks-kolm aastat veel korrata, eks siis näe, kas tuleb muutus. Arvukuse vähenemisele aitas kaasa kaks külma talve, kui kurnatud linnud ei tulnud kevadel munemisega toime."