Puhm kinnitas Delfile, et selle nimel tegutsetakse. Nimelt on sotsiaalministeerium koostöös Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooniga liitunud Läänemere Nõukogu projektiga „Laste asendushoolduse süsteemipõhine järelevalve”, mille raames on tuleval aastal kavas välja koolitada 16 spetsialisti.

Uute spetsialistide abil loodab ministeerium oluliselt parandada järelevalve kvaliteeti asenduskodudes viibivate laste turvalisuse ja heaolu tagamise osas, kuna parandatakse järelevalve teostamise oskusi ja meetodeid. Sarnased koolitused viiakse lisaks Eestile läbi ka Lätis ja Rootsis. Süsteemi ennast ei ole ministeeriumil muuta plaanis.

Puhmi sõnul tehti projektiga algust seetõttu, et Läänemeremaade riikidel on ühine vajadus tõhustada asenduskodude järelevalvet. „Riikidel on kohustus teostada järelevalvet, samas peaksid järelevalveks vajalikud „tööriistad” ja oskused olema tugevamad ning enamikes riikides puudub järelevalve teostamiseks vajalik koolitus,” märkis Puhm.

Sotsiaaltöötaja peab last külastama vaid kaks korda aastas

Seaduse järgi on asenduskodu kontrollimise ülesanne maavanemal, kes saab vajadusel teha ettekirjutused nõuete tagamiseks või tegevusloa kehtetuks kuulutada. Lisaks on lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaaltöötajal kohustus külastada asenduskodus viibivat last vähemalt kaks korda aastas, et tema arenguga tutvuda ningheaolu hinnata.

Küsimusele, kas ei oleks mõistlik lastekaitsetöötajate arvu suurendada, vastas Puhm, et see on kohalike omavalitsuste otsustada. Seaduse järgi peab kohalik omavalitsus tagama lastekaitse funktsiooni, kuid omavalitsused peavad ise otsustama, mitut lastekaitsjat ja sotsiaaltöötajat nõutud töö tegemiseks vaja on.

Puhm rõhutas aga, et ka teistel lastega töötavatel spetsialistidel ning igal kodanikul on kohustus abivajavast lapsest kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale, politseile või lasteabitelefonile teatada. Ta meenutas ka, et 2009. aastast alates töötab Eestis tasuta lasteabitelefon 11 6111, kuhu saab hädasolevatest lastest teada anda.

„Telefonile saab helistada ka anonüümseks jäädes. Selleks, et väärkohtlemise all kannatavad lapsed abi saaksid, on vaja, et igaüks, kes saab infot mõne lapse halvast kohtlemisest, annaks sellest võimalikult kiiresti teada,” kutsus Puhm üles abivajajaid aitama.