Kuuskede tormituules murdumise esmane põhjus on siiski linnameeste lollus, rääkigu Kesklinna valitsuse suhtemees mida tahes. Pole vaja olla dendroloog et taibata, et poleks tulnud teritada kuuse tüve nagu pliiatsit ning seda siis kitsa toru sisse toppida. Teada ju, et puu töötab tuules nagu vibu — koore lähedal on puit tugevam ja elastsem, tüve keskosa aga sisaldab säsi, mis pudiseb esimesel tõukel.

Ma ei tea, kuidas kuninganna Kristiina ajal mustpead Tallinnasse jõulupuu tõid ja püstitasid , küll aga käisin suvel taaskord vaatamas oma lemmikpuid.

Loodusemees Hendrik Relve on mõni aasta tagasi mõõtnud Järvseljal ligi kahesaja-aastast kuuske, kõrgus 44,1 meetrit. Loodi Püstmäel kasvab 1820. aastal istutatud lehis, 43,9 meetrit kõrge. Samas Järvseljal on veel 43,3-meetrine mänd. Krahv Bergi ebatsuuga Sangastes on hetkel saja-aastane ning 42 meetrit maapinnast pilvede poole sirgu. Noorem lehis kasvab kiiremini ning ebatsuuga veelgi rutem. Kuusk aga on juba vana ja veidi ladvast kuivanud.

Kuidas aga puud metsas püsti seisavad? Head puud kasvavad ikka metsas, teiste puudega koos. Kui juured on terved ja toitained jõuavad latva, siis elab puu sadu aastaid. Urvaste tamm mäletab ehk Lembitu sõjasalkagi.

Puu väljarebimine tema loomulikust keskkonnast, paigutamine kuhugi lagedale platsile on sama ebanormaalne nagu põhjapõtrade tassimine Raekoja ette. Tobedaid võõrvõsusid võib ju turistidele müüa koos sulatatud merevaigu ja vene matrjoskadega, et siis iiri pubis tumedat õlut peale rüübata, aga keskaegne Tallinn-Reval see pole.

Samas on aga teada, et üha raskem on linnainimestele midagi loomulikku ja looduslikku selgitada, kui kõrvadki läpaka tagant ei paista!

Viimastel aastatel annab RMK igale virtuaalhuvilisele võimaluse elektriliinide alt ise oma jõulupuu raiuda. Õnneks pole Hiina plastikkuused veel eestlaste lemmiklelud.