Uuring: Euroopa sisejulgeolekut ohustavad küberkuritegevus, eelarvekitsikus ning surve ELi välispiiridele
Lisaks avalikustati ka möödunud aastal kasutusele võetud sisejulgeoleku strateegia rakendamise esimene aruanne kus rõhutatakse, et Euroopa Liidu jaoks on eriti murettekitavad kolm süvenevat ohtu.
Esiteks on internetist, mis moodustab meie argielu lahutamatu ja asendamatu osa, kujunemas võrgupõhine abivahend kõikvõimaliku kuritegevuse ja terroristliku propaganda jaoks.
Teiseks on kestva majanduskriisi tõttu riiklikel ametiasutustel vähem vahendeid sisejulgeolekuprobleemidega toimetulekuks. Kolmandaks on Euroopa Liidu naabruskonnas toimunud hiljutised sündmused, sealhulgas Araabia kevadega kaasnenud positiivsed demokraatlikud muutused, endaga kaasa toonud inimeste ulatusliku liikumise. See paneb aga ELi välispiirid suurema surve alla ja loob mõnel juhul ka soodsad eeldused kuritegevuse süvenemiseks.
„Käesoleval aastal Norras toime pandud terrorirünnak näitas selgelt, et meie ühiskond seisab vastamisi julgeolekuohtudega, mis oma ulatuselt ja keerukuselt üha suurenevad. Liikmesriigid ei saa sellistele ohtudele üksi reageerida. Liidu julgeolekueesmärkide saavutamiseks peame me tegutsema ühiselt, et leevendada tõhusalt muret, mida Euroopa kodanikud väljendavad seoses oma julgeolekuga,” ütles Euroopa Liidu siseasjade volinik Cecilia Malmström, vahendab Euroopa komisjoni Eesti esindus.
Sisejulgeoleku strateegias kindlaks määratud prioriteetide toetuseks on Euroopa Komisjonil 2012. aastal kavas võtta lisaks muudele meetmetele vastu kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimist ja sissenõudmist käsitlev õigusaktide pake, korraldada vägivaldse äärmusluse vastast võitlust käsitlev kõrgetasemeline konverents ja töötada välja põhjalik Euroopa sisejulgeoleku strateegia.
