Kriis: alates 2007. aastast oleme iga aasta valitsust hoiatanud
"See on lausa krooniline. Kui majandus jahenes, tegi valitsus üsna mõistlikke asju, ent kui on vähegi kasvulootust, siis pole Eesti valitsus küll kellelegi eeskujuks," lausus Kriis Delfile.
"2007. aastal hoiatasime koos Eesti Pangaga, et ülejääk olgu kolm protsenti SKPst. 2008. aastal kirjutasime koos Kaubanduskojaga kirja, kui rahandusminister Ivari Padar tuli üks kuu enne majanduse langusse pööramist välja seitsme protsendilise majanduskasvu prognoosiga. Eelarve juurdekasvuks oli siis planeeritud 11 protsenti, nagu ka tänavu," loetles Kriis.
Vaid 2009. aastal, kui eelarve tegemisel võeti aluseks riskistsenaarium, ei olnud tööandjatel tema sõnul põhjust valitsust kritiseerida.
Kriisile jäi mulje, et nagu ka 2009. aastal, läheb valitsus ka praegu välja selle peale, et järgmisel aastal tehakse lisaeelarve, mis omakorda tähendab maksutõuse, sest keset eelarveaastat on kulusid kärpida väga raske. "Poliitikud ajavad asja väga dramaatiliseks, "kodumaa on hädaohus" loosung tõmmatakse üles ja siis mõistlikku diskussiooni pidada ei saa. Antakse rida lubadusi, mis hiljem unustatakse, ei mingeid seletuskirju või selgitusi maha ei jää, miks maksutõus tehti," ennustas Kriis 2009. aasta näidet eeskujuks võttes.
Kriis tõi näiteks 2009. aasta käibemaksu tõusu, mille kohta tema mälestust mööda lubas valitsus, et see on ajutine, ent praegu valitsus ütleb, et see polnud ajutine. "Ettevõtjatel on lisaeelarvete tegemisest kibe kogemus," nentis Kriis.
"Majandusprognoosi ja eelarve tegemisel tuleks ettevõtjaid kuulata. Ent seda poliitikud ei lase."
"Töötukassas on välja kujunenud kolmepoolne dialoog ja see töötab väga tugeva seaduse alusel ja ikka üritab valitsus leida võimalusi nurki viilida. Minu arvates on pettumist valmistav selline suhtumine, kus sisulist dialoogi ei üritata pidada, vaid proovitakse kavaldada," lausus Kriis.
