Konsultatiivnõukogu hoiatas “ei” eest
1999. aasta lõpus kokku kutsutud konsultatiivnõukogu liikmed märgivad, et nad esindavad ettevõtlusliite, kodanikeühendusi, ülikoole, teadlaskonda ja kultuuriinimesi.
“Me ei ole ametnikud ega poliitikud, vaid Eesti Vabariigi kodanikud, kes väljendavad erinevate eluvaldkondade ja huvigruppide, keda esindame, arusaamu ning hoiakuid,” seisab pöördumises.
Nõukogu hoiatab, et Eesti peab arvestama EL-ist välja jäädes rahaturgude ja majanduspartnerite usalduse langemisega, mis omakorda põhjustab reitingute languse. Edaspidi investeeriksid ettevõtjad Eestisse pigem odavusele kui keerukale tootmisele orienteerituna.
“Mitmed rahvusvahelised firmad võivad viia oma regionaalsed esindused Eestist Lätti või Leetu. Suured rahvusvahelised kaubandusketid, mille tulek võiks alandada tarbekaupade hindu, võivad peatada laienemise Eestisse,” märgib konsultatiivnõukogu.
Samuti oleks nõukogu liikmete hinnangul palgakasv mitteliitumisel märgatavalt aeglasem kui liitumisel. Võib tekkida vajadus pidurdada teadlikult palgatõusu, et üldse eksportturgudel konkurentsivõimet kas või ajutistki säilitada.
Euroopa Liidu struktuurifondidest jääks aastatel 2004-2006 teedeehituse, keskkonna, tööturupoliitika, hariduse, põllumajanduse, kalanduse ning regionaalse arengu toetamiseks saamata 11 miljardit krooni.
“Puudujäävat raha ei saa kompenseerida ka riigipoolse laenamisega, kuna ei-järgset Eesti seisundit peetakse laenuandjate poolt segaseks ja ebastabiilseks ning pakutavad laenutingimused halvenevad. Olukorras, kus majanduskasv jääb “ei” tõttu madalamaks, võib suurte laenude tagasimaksmine tekitada makromajanduslikke probleeme või sundida tõstma maksukoormust,” seisab pöördumises.
Samuti tuleks muuta riigieelarve strateegiat ja teha valikud, millistest lubadustest loobuda, näiteks emapalk või maksukärped. Samuti väheneksid ettevõtjate võimalused Euroopa Liidu turul. Kuna Eesti-Läti piir muutuks EL-i välispiiriks, siis meie konkurentsisituatsioon võrreldes EL-iga liituvate Kesk-Euroopa ja teiste Baltimaadega halveneb.
“Tõenäoliselt aeglustub Eesti-Vene majandussuhete paranemine, seda eriti juhul, kui Venemaal peaks tulema ette tõrkeid WTO-ga ühinemisel. Kaotame ka võimalustes arendada EL-i toetusel välja kõrge konkurentsivõimega transpordikoridor Vene transiitkauba teenindamiseks,” leiab konsultatiivnõukogu.
Kokkuvõtlikult tähendaks EL-ist väljajäämine vähemalt üheprotsendilist keskmise aastase majanduskasvu kaotust pikal perioodil.
Välispoliitikas jääb Eesti “ei” korral ilma toetavast EL-i seljatagusest läbirääkimistel Venemaaga ning see võib halvendada piirilepingu ja isikute tagasivõtu lepingu sõlmimist.
“Eesti võimalused osaleda EL-i sisemiste probleemide lahendamisel muutuvad olematuks. EL-i asjades meilt arvamust ei küsita. Eesti saab väljaspool EL-i tugineda küll suure tõenäosusega saabuvale NATO liikmelisusele ja selle kaudu ka USA kohalolekule, kuid sõltuvus vaid ühest tugevast partnerist pole Eesti jaoks optimaalne variant. Me ei saa, jäädes väljapoole, toetuda vajadusel tõsiselt EL-ile kui tasakaalustavale jõule suhetes USA-ga,” seisab pöördumises.
Kuna Eesti ei suuda juba vahendite piiratuse tõttu tagada vajalikku kohalolekut maailmas, siis ei muutu Eesti välispoliitika mitte globaalsemaks, vaid vastupidi, provintslikumaks.
Konsultatiivnõukogu leiab, et referendumi ei-vastuse korral tugevnevad Eestis ka sisepoliitilised pinged.
“Ägenevad vastastikused süüdistused. Muutub raskeks hoida töös või moodustada stabiilset valitsust. Protestiajenditel antud “ei” ei vii loodetud tulemustele, kuna EL-ist kõrvale jäädes ja halvenevate majandusperspektiivide juures on vahendid sotsiaalpoliitika tugevdamiseks veelgi väiksemad kui praegu,” hoiatasid konsultatiivnõukogu liikmed.
Nõukogu hinnangul kaotavad EL-ist välja jäädes enim vähekindlustatud elanikegrupid ja vaegarengupiirkonnad.
“Referendumi “ei” puhul tekib ebamäärasus seoses Eesti osalusega EL-i haridust ja teadust toetavates programmides. See halvendab Eesti osalemist Euroopa ühtses teadus- ja haridusruumis. Ka juhul, kui osalus olemasolevates programmides jätkub, ei võeta Eestit seal kui “oma”. Lisaks ei saa Eesti hääleõigusega osaleda uute haridus- ja teadusprogrammide väljatöötamisel,” seisab pöördumises.
Samuti vähenevad Eesti noorte võimalused siirduda õppima EL-i kõrgkoolidesse ning väheneb kodanikeühenduste kaasarääkimisvõimalus, mis avaldab pidurdavat mõju kodanikuühiskonna arengule Eestis.
Hilisemat EL-iga liitumist peab välisministri konsultatiivnõukogu raskemaks kui praegu ja vältimatut mahajäämust teistest liituvatest riikidest on raske tagasi teha.
“Pole aga alust arvata, et liitumispakett, milles võiksime kunagi hiljem Brüsseliga kokku leppida, saab olema soodsam kui praegune. Seda kas või täiendavate liikmete lisandumise tõttu liitumisläbirääkimistele. Hilisem liitumine võib suure tõenäosusega tähendada mitmesuguste Eesti ja EL-i siseste protseduuride tõttu liitumist alles küllalt kauges tulevikus ehk ühes laines Bulgaaria, Rumeenia ja võib-olla ka Türgiga,” nentis nõukogu.
Pöördumisele on alla kirjutanud Jaak Aaviksoo, Kai Amos, Urmas Ardel, Mait Arvisto, Aleksandr Dusman, Jüri Engelbrecht, Mall Hellam, Daisy Järva, Tõnu Kaljuste, Kalev Kukk, Jüri Käo, Sirje Küttis, Rein Küttner, Toomas Luman, Aadu Luukas, Ilja Nikiforov, Ülle Purga, Kadi Pärnits, Riivo Sinijärv, Enn Soosaar, Aare Tark, Erik Terk, Ester Tuiksoo, Anne Villems, Toomas Välimäe ja Härmo Värk.
