Firmajuhid kutsuvad üles kolleege ja üldse kõiki Eesti inimesi osalema rahvahääletusel ja hääletama EL-iga liitumise poolt.

“Meie ees on täna küsimus — kas me tahame edasi minna jätkusuutlikuna ja konkurentsivõimelisena maailma kõrgliigas. Või valime endale kergema tee ja asume mugavale positsioonile järgmises liigas, mis jääb alati seirama eesliikujaid? Me mõistame, et EL-iga ühinemine suurendab konkurentsi, kuid ühtlasi ka meie võimalusi selles osaleda. Seetõttu ei poolda me kergema vastupanu tee valimist, mis Eesti jaoks tähendaks taandarengut,” seisab IT- ja sidefirmade avalduses.

Teiste hulgas on avaldusele alla kirjutanud Eesti Telekomi grupi ettevõtted, Microlink, Radiolinja ja Helmes ning mitme välismaise IT- ja sidefirma Eesti tütarfirmad.

Mitme firmajuhi sõnul seaks Eesti väljajäämine EL-ist löögi alla Eestisse tehtavad välisinvesteeringud, millele suur osa Eesti majandusest tugineb. Samuti võib osa firmasid viia oma peakorteri või ka osa tegevusest Eestist välja, kui Eesti jääb EL-ist eemale.

Radiolinja Eesti juht Sami Seppänen ütles BNS-ile, et EL-is olles väheneks maarisk, mida investeerijad arvestavad. Liidust välja jäädes jääks Eestil kasutamata mitu võimalust, näiteks võimalus olla välisfirmadele hüppelauks Vene turule, rääkis Seppänen.

Kõige halvem oleks Seppäneni hinnangul Eesti jaoks olukord, kui ta jääks EL-ist välja ainsa Balti riigina.

Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik märkis, et kuna Eesti Telekomi tegevus toimub pea täielikult Eestis, siis EL-ist väljajäämise korral poleks ettevõtte peakontori kolimine kuigi tõenäoline, kuid sellele võib mõelda mitu teist firmat.

Mitu Rootsi firmat kaalub Rootsist ärakolimist, kui riik ei liitu Euroopa rahaliiduga, mis on EL-iga ühinemisest märksa väiksem küsimus, tõi Männik näiteks.

Rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses toimub Eestis 14. septembril.