Euro püsivusest rääkides ütles Ansip, et vahetuskursse vaadates ei saa küll öelda, et euro oleks eriti halvas seisus, pigem tuleks tema sõnul rääkida siis dollari või naela kriisist, sest need on muutunud aastate jooksul nõrgemaks. Ansip lisas, et turud määravad hinna ja ei saa öelda, et nad teeksid seda valesti.

Peaminister sõnas ka, et ta usub eurosse, kuid kui suur saab kriis olema, on ühel inimesel võimatu öelda. Kuna me aga ei tea, mis ees ootab, tuleb igaks juhuks kriisiks valmistuda ja seetõttu tuleks peaministri sõnul vältida ka töötuskindlustusmakse vähendamist. „Ebamäärasus tuleviku osas on praegusel ajal suur,“ selgitas ta.

Ansip rõhutas veel, et õigeaegne rahvusvaheline laenudena antud abi päästis Läti, mis näitab, et probleemidele saab lahendusi leida. Kreeka puhul pole praegu aga selgust, kuidas probleemid edasi kulgevad või seda ei tee, lisas Ansip.

Ansipi sõnul on Euroopa Liidus rohkem ühiseid muresid, millele otsitakse lahendusi, kui vastuolusid, mida püütakse kohtumistel klaarida. Peaminister märkis, et Euroopa Liidus on küll erinevaid tuumikuid ja kui mõni riik liigub mõnes eluvaldkonnas kiiremini edasi, tuleb nendega liituda, kuid kaht eraldi ja eri kiirusega liikuvat n-ö vagunit EL-is pole.

Võlakirjad - riskid tuleks eraldi hinnata

Eestis Ansipi kinnitusel võlakriisi ei ole, kuivõrd riigil on reservides 12 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning oodata on väikest eelarve ülejääki. Need riigid, kelle rahandus ei ole korras, peaksid peaministri sõnul viima oma kulud tuludega vastavusse. „Kui võlgadesse on ronitud mitmekümne aasta jooksul, siis võtab ka neist välja ronimine kaua aega ning sealjuures rasket tööd ja karme valikuid.“

Eurofondidest rääkides ütles Ansip, et Euroopa Komisjon on pakkunud välja kolm erinevat võlakirju puudutavat plaani. Üks kolmest ideest, millele Ansipi sõnul on ilmselt vastu kõik riigid, kel majandus korras, oleks luua ühtsed võlakirjad, kus kõik riigid garanteerivad neid võrdselt. Samas oleks kõigile võrdsed ka intressid, mis korras rahandusega riikidele paratamatult tõuseks. Lisaks kaoks selliste võlakirjade puhul riikidel, kelle majandus ei ole korras, surve teha struktuurseid muudatusi. Seega ei oleks selline lahendus hea ei korras ega ka mitte korras rahandusega riikidele.

Peaministri sõnul tasuks aga mõelda niisugustele võlakirjadele, millest moodustuks küll maailma suurim võlakirjade turg, kuid kus riskid ja intressid oleks iga riigi jaoks eraldi hinnatud. Riigid, kel rahandus ei ole korras, peaksid Ansipi sõnul laene saama kallimalt kui teised. „Vähemalt üht neist ideedest edasi arendades võiks jõuda rahuldava lahenduseni,“ ütles ta kokkuvõtes.