Jaak Aaviksoo: kõrgkoolide rahastamisel puudub igasugune seos kvaliteediga
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis rääkis ETV saates „Foorum“, et täna soodustavad kõik rahastamismudelid seda, et ülikoolid oleksid väga sarnased ja kõik ülikoolid püüavad olla teadusülikoolid.
Aaviksoo sõnul paneb riik umbes 140 miljonit eurot aastas kõrgharidusse. Piltlikult võrdles ta selle raha eest esitatud riigi koolitustellimust tellisevabrikust tuleva toodanguga.
„Telliseid on ikka puudu ja koormate viisi,“ lausus Aaviksoo. „Kui meil oleks maanteeehitajad sama palju võlgu jäänud, siis oleks nad ammu vangis ja ministrid tagasi astunud. Kus siis on riikliku koolitustellimuse toodang?“
Väljalangemise põhjused
Karise sõnul on üliõpilaste väljalangemiseks kaks põhjust. Esiteks ei tea paljud, kas nad üldse suudavad ülikoolis õppida ning gümnaasiumid ei valmista noori piisavalt hästi ette. Teine väljalangemise põhjus on tema sõnul majanduslik.
Ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre tunnistas, et katkestamiseks on kahte laadi põhjused – võimekus õppida, kuid ülekaalukam on siiski majanduslik põhjus.
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimehe Aadu Musta sõnul on ülikoolis toimunud keskkooliseerumine ja mõned arvavad, et see ongi gümnaasiumi loogiline jätk, kus korrigeeritakse esimesel aastal gümnaasiumis õpitut.
Aaviksoo pidas õppetöös teatavat sunnimeetodit õigeks. Tema sõnul on ülikoolieas tohutult palju kiusatusi. „Kõikidele neile ei pea järele andma, kui ainult mõnele järele anda, siis jääb aega ka õppimiseks,“ kõneles ta.
Karis rääkis, et tänane maailm on natuke teistsugune kui varem. Ta viitas uuringutele, mis on näidanud, et üliõpilased kulutavad õppimiseks varasema 24 tunni asemel 14 tundi nädalas ja mitte sellepärast, et tudeng käib tööl, vaid sellepärast, et nad tahavad rohkem vaba aega.
Veldre sõnul on probleem võrreldes näiteks Soomega see, et tudengid ei saa Eestis töötada nii palju osaajaga, vaid peavad töötama täistööajaga. Ta rääkis, et töökogemust on vaja kõikidel elualadel, sest kui tudeng ei ole õpingute ajal töötanud, siis pärast viite aastaid õpinguid on tal küll head teoreetilised teadmised, kuid raske tööd saada.
Musta sõnul tundub nii, et kui üliõpilane saab töötada umbes veerand koormusega, siis see on viljakas nii õppetöö jaoks kui ka elatusraha seisukohast.
Karis rääkis, et umbes kolmandik üliõpilastest kukub esimesel kursusel ülikoolist välja ning lisa õppeaastad ei suurenda oluliselt lõpetajate hulka. Osa tudengeid kaob alguses ära ja jäädavalt.
Ta märkis, et Tartu Ülikoolis ei jõua 23 protsenti sisseastujatest üldse eksamiteni. „Mõned lihtsalt avastavad, et kõik käib üle jõu,“ rääkis Karis.
Õppemaksu tasumine
Veldre ütles, et kui soovitakse, et tudeng lõpetaks nominaalajaga, siis ei ole mõtet talle kohe panna teisest semestrist õppemaksu peale, sest siis ta peab koha hakkama tööd otsima, et õppemaksu maksta. Ta ütles, et tänane reegel on toimiv, sest üliõpilase vastutus tekib sisi nominaalaja ületamisel.
Ka Karis ei pidanud mõistlikuks lähenemiseks tasulisele õppele minekut semestripõhiselt, vaid aastapõhiselt. Semestripõhine tasulisele õppele üleminek tähendaks tema sõnusl seda, et jaanuaris teeb üliõpilane viimase eksami ja kui ta seda ei soorita, siis peab tal veebruariks järgmise semestri raha olemas olema.
Nii Must kui Aaviksoo leidsid, et läheneda tuleb kumulatiivselt ka see on läbirääkimistel suure tõenäosusega kompromissi koht.
Aaviksoo rääkis, et kui mõni eksam või töö tuleb kordamisele, siis ülikool võiks selle eksami uuesti sooritamise eest küsida akadeemilise punkti hinna. „See 30 või 40 eurot ei ole kindlasti see summa, et tudeng peaks pool aasta tööd rabama,“ rääkis minister. „Ma ei peaks seda mingiks karistamiseks, pigem on see objektiivseks kulude katmiseks.“
Karis rääkis, et kui ei ole õppetoetuste paketti, siis noor inimene läheb õppima kodule kõige lähemasse ülikooli. Ta kõneles, et paljud vanemad on tunnistanud, et kuigi tema laps sai Tartu Ülikooli sisse, siis majanduslikel kaalutlustel ei saa ta kodukohast eemale õppima minna.
Veldre sõnul ei pea toetussumma olema kindlalt fikseeritud, vaid võiks katta sarnaselt topimetulekutoetustele puudujääva osa.
Kas reform läheb läbi?
Aaviksoo usub, et kõrgharidusreform läheb riigikogus läbi, kuid lubab kõiki muudatusettepanekuid arutada.
Aaviksoo sõnul ei vedanud Reformierakond koalitsioonipartnerit alt, vaid ta peabki oma arvamust välja ütlema. „Päris koalitsiooni tagatubades kõike kokku leppida ei oleks aus ega õiglane,“ ütles ta. „Kui jõuluks ei saa, siis kolmekuningapäevaks vast saab vastu võetud.“
Musta sõnul oli Keskerakond algselt seda meelt, et kõrgharidusreformi ei ole võimalik läbi viia nii lühikese aja jooksul. „Nüüd oleme me ettevaatlikult optimistlikud,“ lausus Must
Karis rääkis, et ka rektorite nõukogu ei lükanud kõrgharidusreformi tagasi, vaid tegi ettepanekuid rakendussätete osas. „Ülikoolidel ei ole suurt vahet, kas tegemist on talulise või tasuta kõrgharidusega,“ rääkis Karis. „Tähtis on see, et meil oleks piisavalt ressursse, et tagada kvaliteetne kõrgharidus.“
Veldre sõnul ei ole kõrgharidusreform praegusel kujul üliõpilastele sobilik ja nad esitavad parandusettepanekuid.
