Samas ei suhtu Tiia Naams turvalisuspüüdlustesse päris kriitikavabalt:

“Minu arust on Soome ühiskond suundumas oma turvalisusnormides imelikku üliturvalisusesse. Meil on nii suur vastutus, et meelsamini hävitame kõikvõimalikud pisikesedki ohtlikuse allikad á la näiteks õuest kõik kepid, selle asemel et õpetada lapsed nendega turvaliselt ja teisi arvestavalt mängima. Või peidame ära kõik küünlad (isegi laste sünnipäevadel ei tohi küünlaid süüdata), selle asemel et õpetada tulega ettevaatlikku läbikäimist.”

“Millegipärast arvatakse, et kui lapsed on haritud personali hoole all, siis ei tohiks nad isegi kukkuda. Ja kohati on tunne, et aastal 2030 jooksevad mudilased õues kiivrite, turvakingade ja -prillidega,” muigab Naams.