“Iga kord kui saabub detsember, hakkavad suured inimesed käituma nagu lapsed poleks kunagi varem komme näinud — järsku ilmuvad nee digal hommikul sussi sisse ja päkapikud käivad ka koolis ja lasteaias. Minu lastele toovad päkapikud mandariine, pähkleid, piparkooki ja vahel harvem ka mõne eestimaise kommi, kuid see mis toimub väljaspool kodu on täiesti ebanormaalne.

Mu lapsed saavad jõuludel kommipaki nii lasteaiast kui koolist. Mis kõige hullem — nende pakkide eest pean ma ju tegelikult ise maksma! Aga kuidas sa ütled, et vot mina ei taha enda lapsele kommipakki, kui kõik teised lapsed saavad!? Nii hull ma ka pole. Aga miks peavad need jõulupakid nii pagana suured olema? Mullu sai mu kolmeaastane tüdruk koti, mis oli suurem kui tema pea. Ausõna, ma ei anna talle kolme kuu jooksul ka nii palju kommi, kui lasteaed talle ühe õhtuga andis. Rääkimata sellest, et igal hommikul kui tütre lasteaeda viin, hambad pärast pudrusöömist pestud, ootavad lapsi aknalaual päkapikkude kommid…

Poisiga on sama lugu — koolist saadav jõulupakk on tohutu ja loomulikult tahab laps selle ju kohe nahka pista. Loomulikult oleme kompromissi leidnud ja kommid ikka aja peale ära jaotanud, kuid sellest pole erilist abi, kui jõuluõhtul avatud pakkidest tulevad välja veel kommid tädidelt-onudelt, vanaemadelt-vanaisadelt… Olen oma perele küll öelnud, et oma laste suhkruvajaduse eest tahaksin hoolitseda vaid mina, kuid saan vastu vana jama “kuidas sa siis lapsed jõuludel kommita jätad”…

Ei, ma ei jäta oma lapsi kommita, kuid pakid koolist, lasteaiast ja ka mu enda tööjuurest on siiski liig… Vanematele peaks jääma kontroll selle üle, kui palju suhkrut nende lastele näost sisse aetakse!”

Kallis lugeja, mida arvad sina? Kas kommidega minnakse jõuludel liiale?