Kumu direktor: Eesti probleem on olematu kunstiturg ja stipendiumide puudumine
Kaasaegne kunstimaailm on rahvusvaheline
Marje Lohuaru: Neu/Now kunstifestival on jagatud live- ja online-festivaliks. Riigid ei saa valida oma esindust festivalile, vaid töid selekteerib erinevate riikide esindajatest koosnev rahvusvaheline žürii. Sel aastal kandideeris kokku 231 tööd 27 riigist, mille seast valiti live-festivalile välja 35, sealhulgas viis tööd Eestist. Online-festival käib oktoobri algusest saadik selleks spetsiaalselt loodud veebikeskkonnas, kus näeb 135 tööd 23 riigist, mille hulgas on ka üheksa Eesti tööd.
Läbikäimine erinevate kunstivaldkondade ja erinevast rahvusest kunstnike vahel aitab meil endid paremini mõista ja teiste seas positsioneerida. Kõrvaltvaataja pilk märkab mõnikord noort talenti, kes on seni suurema tähelepanuta jäänud. Neu/Now loob noortele kunstnikele võimaluse katsetada uusi lähenemisi loomeprotsessis ning näha mida ja kuidas teised teevad.
Anu Liivak: Festivalil osalevad projektid valiti küll välja viies kategoorias, milleks on visuaalne kunst, disain, film, teater ja tants ning muusika ja heli, kuid kaasaegse kunsti puhul on raske klassifitseerida kunstiteoseid traditsioonilises mõttes ühte või teise valdkonda kuuluvaks. Teosed on keerukamad, vahendid ja tehnikad, mida teoste loomisel kasutatakse, kuuluvad väga erinevatesse distsipliinidesse ja on tavaline, et erinevate valdkondade kunstnikud teevad omavahel koostööd.
Olgu näiteks fotograafia, mis ei tegele enam kaugeltki ühe hetke jäädvustamisega, vaid pigem kontseptuaalsete probleemidega. Kaasaegne kunst kasutab klassikalist fotograafiat enamasti ühe elemendina komplekssemas installatsioonis. Nii on ka Neu/Now festivalile pääsenud projektide seas palju töid, mis paigutuvad foto, video ja filmi piirimaile.
Nii nagu on üksikute kunstivaldkondadega, on kaasaegse kunsti puhul ka rahvuslike piiridega. Tänapäeval on kunstimaailm ja -õpetus, millega noored inimesed kokku puutuvad, globaliseerunud. Lokaalsed eripärad tulevad peamiselt tehnilisest tasemest, temaatikast ja koolitraditsioonist. Muus mõttes on kaasaegne kunstimaailm rahvusvaheline nii oma teemadelt kui ka vormidelt ja käsitlustelt.
Festivalile pääsenud tööd ei pruugi moodustada selget ideelist või esteetilist tervikut, kuid peegeldavad kaasaegsete noorte kunstnike pürgimusi ja maailmapilti. Ühise nimetaja annab töödele see, et need on loodud samas ajas, kuid erinevates kohtades.
Publik peab arvestama ootamatustega
Marje Lohuaru: Osa publikust armastab teada, mida ta kuulama-vaatama tuleb, teine osa on valmis vastu võtma ootamatusi. Täiel määral ei tea publik tegelikkuses kunagi, mis teda saalis täpselt ees ootab. Tulles festivalile vaatama teatri- ja tantsuetendust, ei näe kindlasti teatrit ja tantsu selle kõige klassikalisemas tähenduses.
Anu Liivak: Tänu sellele, et kaasaegne kunst on eksperimentaalne, kompleksne ja kasutab palju erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, on kunsti suhe publikuga keeruline. Suurele osale publikust on kõik uus ettevaatlikuks tegev, hirmutav või isegi eemaletõukav. Laiem üldsus ei taha kunstinäitusel näha ärritavaid, sügavalt mõtlema kutsuvaid või negatiivseid emotsioone tekitavaid teoseid. Tahetakse näha tuttavaid asju, millega ollakse harjunud ja mis pakuvad positiivseid emotsioone.
Üldiselt saab noor publik keerulise kaasaegse kunstiga oluliselt paremini hakkama, sest see on keel, probleemid ja vahendid, mida noored inimesed valdavad. Seda illustreeris suvel Kumus toimunud näitus „gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur“, mis kasutas uusi tehnoloogiaid, et arutleda globaalses võrgukultuuris toimunud ühiskondlike muudatuste üle. Publik, kes näitusega otsemaid kontakti leidis ning kellel polnud sellega probleeme, oli ikkagi nooremat sorti.
Klassikaline kunst leiab uue vormi
Anu Liivak: Huvi klassikalise kunsti vastu pole tänapäeval kuhugi kadunud, kuid see väljendub kaasaegse kunsti vormide kaudu. Kaasaegne kunst on täiesti uus fenomen enda piiride ületamise ja erinevate tehnikatega, mis kasutab komplekssemate teoste loomisel klassikalise kunsti elemente. Selleks aga, et maalimist õppinud inimesest saaks arvestatav kaasaegne maalikunstnik, peab ta ikkagi leidma sünteetilise ja originaalse oma tee, mis ei ole sugugi lihtne ülesanne. Keeruliseks teeb selle ülesande ka tõsiasi, et tänapäeval on raske ennast millelegi vastandada, sest kunstis ja ühiskonnas on kõik justkui lubatud.
Paralleeli võib jällegi tõmmata rahvuslike piiride ületamisega. Selleks, et meie noor kunstnik oleks läbilöögivõimeline, peab ta vaatama Eestist kaugemale. Oma töödes võib ta kasutada rahvusliku kunsti elemente, kuid töö peab kõnetama laiemat üldsust.
Marje Lohuaru: Sama kehtib ka muusika puhul. Klassikalised võimalused ja klassikaline muusika ei kao kuhugi, kuid seda tõlgendatakse erinevatel ajastutel erinevalt ja me leiame siiamaani sajandeid tagasi kirjutatud teostes võimalusi uuteks lähenemisteks. Klassikalise muusika kõrval on aga alati eksisteerinud kaasaegne muusika, mis on rohkem avatud uuendustele ja defineerib end pidevalt uuesti.
Noored Eesti kunstnikud peavad olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised
Anu Liivak: Eesti probleem on olematu kunstiturg ja stipendiumide puudumine. See ei võimalda kunstnikel, eriti noortel kunstnikel, täielikult pühenduda loomingule. Rahvusvaheline kunstimaailm pakub võimalusi stipendiumide, töötubade ja külalisateljeedes töötamise näol. Eestisse jäädes juhtub noorte kunstnikega tihti see, et kunst muutub küll elustiiliks, aga võrdlemisi marginaalseks ja enesekeskseks. Näiteks on Eestisse tekkinud vabrikukooslused nii Tallinnas kui ka Tartus, kes küll suhtlevad tihti rahvusvahelisel tasandil, kuid ainult analoogsete subkultuuridega mujal. Me saame oma institutsioonide kaudu toetada ja edasi aidata Eesti kunstnikke, kellel on piisav loominguline pagas, kuid selliseid inimesi on meil paraku vähe.
Marje Lohuaru: Kunstihariduse väljatöötamisel on meie eesmärk pakkuda Eestis ülejäänud Euroopaga võrdseid tingimusi ja võimalusi. Tõesti, kuna Eesti kunstiturg on äärmiselt väike, siis tuleb meil koolitada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi spetsialiste. Selleks üritame luua soodsaid tingimusi Eestis erinevast rahvusest välisüliõpilaste ja -õppejõudude vastuvõtmiseks, osaleme rahvusvahelistes projektides ning töötame välja neid eesmärke toetavaid ja edendavaid õppekavasid. See kõik on aga väga pikaajaline tegevus, millega tavaliselt kaasneb rahvusvaheline koostöö.
Just praegu töötame välja uut magistriõppekava „Uue muusika loome ja esituse magister“, mis valmib koostöös Rootsi Kuningliku Muusikakõrgkooli, Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkooli, Lyoni Kõrgema Rahvusliku Konservatooriumiga. Õppekavale, millega tahame ajakohastada uue muusika õpet, interpretatsiooni ja selle õpetamise metoodikaid ning protsessi, annab eksperthinnangu Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsioon. Üliõpilased saavad õppida ühe semestri igas partnerülikoolis, iga ainet just seal, kus selleks on parim erialaline kompetents ja tingimused.
Eesti kunstikeskkond on uuendustele üsna vastuvõtlik ja meie kultuurielu aktiivne. Sellepärast sobib ka innovatiivne Neu/Now meile hästi. Kindlasti võtab Eesti midagi festivalist omaks. See on ka festivali üks strateegilisi eesmärke — ühelt poolt olla kultuuriline sündmus ja teisalt anda uusi algusi ja ideid, millest õppida ja mida edasi arendada. Neu/Now pakub meile võimaluse tunnetada järgmise põlvkonna Euroopa noorte kunstnike kaasaegse loomingu laine.
Neu/Now live-festival toimub 17.-20. novembril Tallinnas.
