Brasiilia valged jäid esimest korda riigi ajaloos vähemusse
191 miljonist brasiillasest 91 miljonit nimetasid end valgeks, 82 miljonit segavereliseks ja 15 miljonit mustaks. Valgete osakaal langes 2000. aasta 53,7 protsendilt 47,7 protsendile, teatab BBC News.
Inimeste hulk, kes nimetasid end mustaks, kasvas 6,2 protsendilt 7,6 protsendile ning segavereliste osakaal 38,5 protsendilt 43,1 protsendile.
Kaks miljonit brasiillast nimetasid end Aasia päritolu olevaks ning 817 000 on põlisrahvaste esindajad.
Suur osa rahvaloenduse andmetest peegeldab Brasiilia arengut terve aastakümne kestnud majanduskasvu ja valitsuse vaesusega võitlemise poliitika taustal.
Ajavahemikul 2000-2010:
- vähenes täiskasvanute kirjaoskamatus 13,6 protsendilt 9,6 protsendile, 10-14-aastaste laste hulgas 7,3 protsendilt 3,9 protsendile
- vähenes koolis mitte käivate laste osakaal 5,1 protsendilt 3,1 protsendile
- langes laste arv naise kohta 2,38-lt 1,86-le
- paranes üle kogu riigi joogivee, elektri ja kanalisatsiooni kättesaadavus.
Samas paljastas rahvaloendus suure ebavõrdsuse inimarengus Brasiilia põhja- ja lõunaosa, linnade ja maapiirkondade ning rikaste ja vaeste vahel.
Kõige rikkam 10 protsenti elanikkonnast saab 44,5 protsenti tuludest, samas kui kõige vaesemale 10 protsendile jääb vaid 1,1 protsenti.
Üle poole Brasiilia elanikkonnast teenib keskmiselt alla miinimumpalga, samas kui valged ja Aasia päritolu brasiillased teenivad kaks korda rohkem kui mustad või segaverelised.
Brasiilia on üks etnilisemalt kirjumaid riike maailmas ning paljud brasiillased peavad oma riiki rassiliseks demokraatiaks, kus avalikku rassismi esineb vähe. Ometi on portugallaste poolt Brasiiliasse toodud Aafrika orjade järeltulijatel palju suurem tõenäosus olla vaene ja nad jõuavad väga harva äri- või poliitikaelu tippu.
