Tropp lausus Wikileaksi kaudu lekkinud dokumendis, et Eesti tuumajaama teema avalik käsitlus frustreerib teda. Ta lausus, et Eesti on vaid kõige varasemas ettevalmistusfaasis ning ta oli õnnelik, et Eestil oli sel hetkel oma tuumajaama rajamise otsuse langetamiseni jäänud veel paar aastat.

Tropile tundus, et Eesti valitsus ei saanud aru, mida tuumajaama rajamine tähendab. Talle tundus, et valitsus jättis avalikkusele vale mulje Eesti võimest ja soovist keskmises ajaperspektiivis tuumajaama ehitada ning et Eesti valitsuse jutt sellest, et aastaks 2020 annab tuumaenergia kolmandiku meie elektrist, on liiga lihtsameelne.

Tropi sõnul oli Eesti Energia prioriteediks Visaginase tuumajaama projekt Leedus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaga tegelev
asekantsler Einari Kisel lausus omakorda, et kui Leedu tuumajaama projekt jätkub sama tempoga, siis peatab Eesti oma tuumajaama projekti. Ta ootas tollal, et kui Visaginase tuumajaama ametlik hange välja kuulutatakse, teatab valitsus Eesti tuumajaama projekti peatamisest.

Sellest hoolimata jätkas Kisel Eesti tuumaenergeetika seadusandluse väljatöötamist juhuks, kui oma tuumajaama projektiga tuleks edasi minna.

Nii Tropi kui Kiseli sõnul oli koostöö leedulaste ja lätlastega Visaginase tuumajaama küsimuses hea.

USA saatkond märkis omapoolses kommentaaris, et neid üllatas, kui kiirelt oli Eesti valmis loobuma oma tuumajaama rajamisest. Eesti poliitikud jäävad oma tuumajaamast rääkima seni, kuni pole selge, kui palju elektrit Eesti Visaginase jaamast saab, järeldas saatkond.

Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann oli Delfile wikileaksi materjali kommenteerides napisõnaline. "Antud memos äratoodud eksperthinnangud väljendasid Andres Troppi parimat arusaamist sellel hetkel tekkinud olukorrast, mis ei olnud kindlasti saladuseks ka Eesti riigiametnikele. Me ei pea vajalikuks usalduslikus õhkkonnas toimunud kohtumist täiendavalt kommenteerida."