Joobes juhte on tabatud kümnendiku võrra rohkem kui mullu

Justiitsministeeriumi statistika kohaselt on tänavu kümne kuu jooksul registreeritud kuritegude arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 14 protsenti väiksem - vähenenud on vargused ja kelmused, kuid suurenenud joobes juhtimine ja isikuvastased kuriteod.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on positiivne, et kuritegevuse koguarv näitab trendina langust võrreldes varasemate aastatega.

"Selle aasta kümne kuuga on registreeritud kuritegude arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes langenud 5637 juhtumi võrra ning enim on langenud varguste arv, mis eelmise aastaga võrreldes vähenes 4986 kuriteo võrra," ütles minister.

Joobes juhte tabati kümnendiku võrra rohkem

Kui kuritegevus koguarvuna märgatavalt väheneb, siis sellest positiivsest trendist eristuvad joobes juhtimise suurenemine, kehaliste väärkohtlemiste arvu tõus ning ähvardamiste arvu suurenemine, tõi minister välja statistika mustema poole.

Kümnendiku võrra on kasvanud joobes juhtide arv, kes tabati roolist keskmises või raskes joobes ning keda seetõttu karistatakse kriminaalkorras. Kokku tabati kümne kuuga roolist 3138 joobes juhti, mis on 295 võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Kasvas isikuvastaste kuritegude arv

Sarnaselt juba varasematel kuudel väljatooduga on kasvanud isikuvastaste kuritegude arv, mida registreeriti 12 protsendi võrra mullusest enam. Seda näitajat mõjutab eelkõige üheksa protsendi võrra kasvanud registreeritud kehaliste väärkohtlemiste arv ning ähvardamiste arv, mis on suurenenud 177 kuriteo võrra.

„Suurenenud isikuvastaste kuritegude hulk võib viidata niisuguste kuritegude arvu tegelikule kasvule või ka inimeste teadlikkuse tõusule oma õigustest," kommenteeris Michal.

Ta viitas varasematele ohvriuuringutele, mille järgi teatab kallaletungist või ähvardusest politseile vaid iga neljas ohver, mistõttu on kriminaalstatistika põhjal vägivallakuritegude täpset muutust lühiajaliselt keeruline hinnata.

"Sellise trendi jätkudes tuleb analüüsida, millest on sellised muudatused põhjustatud, see annab ka suuna, kuidas antud liiki kuritegevuse vastu paremini võidelda," märkis minister Michal.

Varguste arv langes kõikides maakondadesProtsentuaalselt suurima languse tegi läbi Läänemaa, kus varguste arv vähenes pea poole võrra. Tartumaal langes varguste arv 32 ning Harjumaal 25 protsenti.

Registreeritud varguste seas vähenesid enim vargused sõidukitest ning kaubandusettevõtetest, vastavalt 28 ja 18 protsenti.

Lisaks vargustele vähenes enam kui 700 kuriteo võrra registreeritud kelmuste arv. Samuti langes 35 protsenti avaliku korra raskete rikkumiste ning 19 protsenti omavoliliste sissetungide arv.

Omavoliliste sissetungide arv vähenes neljas maakonnas (Harju- Lääne-Viru, Lääne- ja Põlvamaal), kasvas kolmes (Jõgeva-, Rapla- ja Valgamaal) ja kaheksas maakonnas püsis eelmise aasta tasemel.

Avaliku korra rasked rikkumised on oluliselt vähenenud Harjumaal ning Ida-Virumaal, vastavalt 46 ja 30 protsenti.