„Kui ühelt poolt võime me rääkida, et Eestisse ei ole just kõige soojem suhtumine Nord Streamiga seonduvate otsuste tõttu, siis teisalt meie gaasitarned Gazpromist jätkuvad ju täpselt samamoodi,“ ütles Järvi Delfile. Järvi lisas ka, et mis puutub gaasitarnesse, siis Eesti on oma arved alati korrektselt tasunud.

„Tegelikult kui vaadata Venemaad ja ka Nõukogude Liitu varasemalt, siis erilist respekti pole kunagi olnud nende riikide suhtes, kes truult ja alamlikult „müts näpus“ kummardavad. Tagaplaanis peetakse ikka lugu riikidest nagu näiteks Soome, kes oma positsioone alati püüab läbi rääkida,“ arvab Järvi.

Venemaa suursaadik Juri Merzljakov lausus sellel nädalal venekeelsele Delfile, et Eesti otsus mitte toetada gaasijuhtme Nord Stream ehitamist Venemaa ja Saksamaa vahele pole jäänud märkamata.

Vastates küsimusele, millest jäi Eesti ilma gaasijuhtme projektist loobudes, vastas Merzljakov, et ei ole valmis numbreid esitama, aga kui Eesti annaks gaasitorule oma toetuse, siis muutuksid suhted kahe riigi vahel üsna pea teistsuguseks.

Riigikogu väliskomisjoni liige Juku-Kalle Raid pidas aga vene suursaadiku avaldust Nord Streami otsuste ja selle mõju kohta Eesti-Vene suhetele tüüpiliseks poliitiliseks nõksuks, mida Venemaa kasutab.