Inimesed, miks te helkurit ei kanna?
Õhtud ja ööd muutuvad üha pimedemaks ja oht auto või mõne muu sõiduki alla jääda suureneb. Selle vältimiseks on aga olemas selline pisikene asi nagu helkur. Aga paljud inimesed ei kanna seda, miks? Kas inimesed ei tea, millised helkurid on need õiged ja töötavad või on asi häbis, et ei julge kanda? Neid küsimus sel teemal on palju, aga vastuseid ei tea paraku keegi...
Maanteeamet koostöös politsei- ja piirivalveametiga on viinud läbi kampaanijaid, kus räägitakse helkuri vajalikusest, aga nagu näha, siis see sõnum ei jõua paljudele kohale. Kas peaks tegema veel suuremaid kampaaniaid, et selle vajadus kõigle kohale jõuaks? On teadagi tõde, et inimestele jõuab alles siis midagi kohale, kui nende lähedaste või nende endiga midagi juhtub, sest siis hakatakse vaatama, et mis juhtus ja mõtlema, kuidas seda tulevikus ära hoida. Aga senikaua, kuni pole enda või lähedastega midagi juhtunud, on inimestel helkurist ükskõik.
Tallinna linnas ringi jalutades tulevad sajad, kui mitte tuhanded inimesed vastu, aga nendest sajast vastu tulevatest inimestest ainult 1% on helkur. Kus siis nende ülejäänute omad on? Loo moraal on lihtne ja kergesti arusaadav - kallis inimene, kanna helkurit, sest see võib päästa sinu elu! Samuti ei tahaks uskuda, et mõnele inimesele meeldiks ennast ühel heal päeval leida haiglavoodist murtud jalaluu(de) või käeluu(dega).
