"Niipalju kui ma olen aru saanud, oleks üks võimalik ning lihtsam marsruut läbinud Eesti majandusvööndit, ent see on riigi suveräänne õigus. Kuigi, mereõiguse konventsiooni kohaselt saab põhimõtteliselt ehitada torujuhet majandusvööndisse ka ilma nõusolekuta, kui ei ole põhjendatud alust keelduda. Ent valiti teine variant, kui Eesti naabrid Soome ja Rootsi andsid oma nõusoleku" lausus Merzljakov venekeelsele Delfile.

Vastates küsimusele, millest jäi Eesti ilma gaasijuhtme projektist loobudes, vastas Merzljakov, et ei ole valmis numbreid esitama, aga kui Eesti annaks gaasitorule oma toetuse, siis muutuksid suhted kahe riigi vahel üsna pea teistsuguseks.

"On selge, et poliitilises plaanis ei jääks see märkamata. Aga mis puudutab materiaalset poolt, siis ei saa ma teile öelda, milles see väljenduks, kui taoline otsus vastu võetaks," lausus Merzljakov.

Tema sõnul oli tegemist Eesti poole suveräänse otsusega ning on raske öelda, on see edukas või mitte. "Nagu näete, siis Vene pool, praeguses olukorras Gazpromi näol, ent ka Saksamaa leidsid teistsuguse lahenduse," lausus Merzljakov.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid