Võimalikku soolist diskrimineerimist puudutab 16 avaldust, millest omakorda kuus on töövaldkonnas. Volinik on langetanud otsuse, et kuuel juhul oli tegemist diskrimineerimisega.

Menetluses on 17 diskrimineerimise kaebust

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper ütles Delfile, et praegu on menetlus pooleli 17 diskrimineerimise kaebuse osas.

Sepper selgitas, et nende menetluste seas on näiteks isiku diskrimineerimine tema ametiühingu liikmelisuse tõttu, mis leidis aset erasektoris ning lapsega naise tööle võtmata jätmine samuti erasektoris.

Ka on tema sõnul menetluses kaebus, kus avalikku sektorisse tööle võtmisel esitati mitte-eestlasele liiga kõrged keelenõuded. Ühe juhtumi puhul on tegemist nõndanimetatud poistekvoodiga Eesti hariduses ja ühel juhul on võimalik vanuseline diskrimineerimine, kus nooremale spetsialistile määrati võrreldes teistega lühema kehtivusega tööleping.

Sepperi tõi välja ka kaks kaebust avalikus sektoris. Ühel juhul on tegemist teenistussuhte lõpetamisega seoses naise lapsevanemaks olemisega ning teisel juhul tööintervjuul naiskandidaadi alandamise ja soolise ahistamisega.

Et voliniku kantseleis töötab lisaks volinikule vaid üks nõunik, siis võtab uurimine ja arvamuse andmine kahjuks aega, sõnas Sepper.

Voliniku tegevust finantseeritakse riigieelarvest. Kantselei aastaeelarve on alates 2006. aastast olnud umbes 51 000 ja 60 000 eurot.

Kahtlused leiavad kinnitust

Viimastel aastatel on voliniku poole pöördumiste arv kahekordistunud, 2009. aastal oli 161 pöördumist ja 2010. aastal juba kokku 288 pöördumist. Neist diskrimineerimiskaebusi on olnud umbes 50 mõlemal aastal.

2009. aastal esitatud diskrimineerimist käsitleva 51 kaebuse osas 16 puhul leidis volinik, et tegemist võis olla diskrimineerimisega.

2010. aastal esitatud 47 kaebusest leidis volinik, et 18 puhul võis olla tegemist diskrimineerimisega.

2009. aastal leidis volinik, et üheksal juhul oli tegemist diskrimineerimisega ja mullu kaheksal juhul.