JUHTKIRI: Miks aafriklased pole Saaremaale teretulnud ehk kas vastama peab ka “Nigeeria kirjadele”?
Menetluse põhjustas asjaolu, et Saaremaa jooksu korraldajad jätsid võistlusele kutsumata mõned aafriklased, kes olid jooksma tulemiseks e-kirja teel soovi avaldanud.
Ajalehes Meie Maa ilmunud leheloo põhjal näis volinik Sepperile, et Aafrika riikidest pärit jooksjate etniline päritolu on saanud takistuseks nende osalemisele võistlustel. “Leian, et eeltoodud põhjustel sportlaste kutsumisest loobumine põhineb rassistlikel eelarvamustel ning on seetõttu vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, diskrimineerides isikuid nende rahvuse või rassi tõttu,” nentis Sepper.
Delfi ei tea, kui lähedased on olnud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kokkupuuted rahvaspordi või üldse spordiürituste korraldamisega, kuid paistab, et neid õieti nagu polegi. Vastasel juhul teaks ta seda, mida jooksumaailma telgitagustega paremini kursis olevad inimesed on juba läinud sajandil õppinud — Mustalt Mandrilt pärit jooksjad tõepoolest kasutavad Euroopa võistlusi selleks, et Euroopa Liidus jalg maha saada ja siis kaduda.
Info puudumist oleks volinik Sepper võinud muidugi kompenseerida sellega, millega seda tavaliselt kompenseeritakse: info hankimisega. Piisanuks paarist telefonikõnest suuremate jooksuürituste korraldajatele kas või siinsamas Eestis, et teada saada, kuidas asjad käivad.
Isegi kui volinik oma telefonist mingitel põhjustel, võib-olla ajakirjanduse või muude ebamugavate nähtuste tõrjumiseks, loobunud on, võinuks ta tutvuda Euroopa spordiuudistega, kus ikka ja jälle esineb pealkirju “Neli Etioopia jooksjat läksid Inglismaal kaduma”, “Kaks Etioopia jooksjat kadusid võistlusreisil Euroopasse” jne.
Kui Mari-Liis Sepper soovib uskuda, et mustad mehed tahavad mõnekraadisesse Saaremaa oktoobrisse jooksma tulla lihtlabasest jooksulustist, on see tema privileeg. Sel juhul on aga meie volinik tunduvalt naiivsem kui nii olulisel kohal töötava inimese jaoks paslik on. Ka kurikuulsatele “Nigeeria kirjadele” võib ta muidugi ükshaaval viisakalt vastata, aga kui lugupeetud volinik lubab, siis Delfi toimetuses visatakse need endiselt otse prügikasti.
