Indrek Tarand: kriis Euroopas jätkub
"Poleks pidanud Kreeka peaminister Papandreou rahvahääletuse plaani jõuga maha suruma," kirjutas Tarand Delfi küsimustele vastates. "Sest plaan oli tugev nii sisepoliitiliselt kui ka Euroopa Liidu tasandil."
Tarand pakkus, et kui kreeklased oleks nn Troika abiga kaasnevad tingimused heaks kiitnud, oleks olnud sealsel valitsusel lihtsam reforme teha.
"Kui oleks tulnud vastupidine tulemus, oleks Euroopa Liit tervikuna jõudnud eelnevalt välja töötada reeglid eurotsoonist lahkumise kohta ja neid rakendada," kirjeldas ta ära jäänud stsenaariumi. "Ehk poleks Kreeka pankrot olnudki nii katastroofiliselt kaootiline, kui seda komisjon kirjeldada armastab. Ühtlasi oleks selline referendum kindlasti vähendanud ka paljukirutud demokraatia defitsiiti Euroopa Liidus."
Ansipi liidriroll
Tarandi sõnul on Eesti valitsusjuht proovinud võtta kriisi ohjamisel liidrirolli, saates kolleegidele kirja, et keskenduma peaks mitte niivõrd päästepakettidele, vaid struktuursete reformide kaudu majanduskasvu tagamisele.
"Pole teada, mis sellest algatusest arvasid Merkel ja Cameron, Juncker ja Radicova," kõneles Tarand. "Küll on aga teada, et Eestis eneses ei ole majanduskasvuga lood just sellised, nagu meile veel kolm kuud tagasi lubati."
Tarandi sõnul on peaminister Andrus Ansip proovinud oma alamate, rahaturgude ja kolleegide meeleolu tõsta, öeldes veel 14. septembril, et euro ei ole kriisis.
Soovitused riigikogule
Tarandi soovitusel võiks riigikogu hoolikalt uurida kaht probleemi.
"Esiteks – kas mõni meie parlamendis esindatud erakond lubas tõesti valimiste eel senisest föderalistlikumat fiskaalpoliitikat Euroopa Liidu raames ja meie rahandusministeeriumi ning parlamendi rolli vähendamist selle arvelt?" jagas Tarand nõu fraktsioonidele.
Teiseks oleks tema sõnul tarvis alustada väitlust, et sõnastada riigikogu otsus selle kohta, missuguseid Lissaboni lepingu muutusi on Eesti valmis toetama ning milliseid me ei toeta mitte mingil juhul.
"Ja miks mitte, äkki soovime teha ka ise mõned muudatusettepanekud, selmet lakkamatult Berliinist korraldusi oodata," pakkus eurosaadik.
Euroopa erinevad seisukohad
Vastates Delfi küsimusele, milline on Euroopa parlamendi seisukoht eurokriisi lahendamisel, ütles Tarand, et parlamendis on pea sama palju seisukohti kui on liikmeid. "Või vähemalt nii palju erinevaid seisukohti, kui on poliitilisi gruppe ehk üheksa," täpsustas ta.
Lisaks on Tarandi sõnul seisukohti veel 17 ja 27 ehk eurot kasutavate riikide ja kõigi liikmesriikide jagu.
Kõik erinevad seisukohad summeeriti 28. septembri hääletusel kui vastu võeti nn 6-pakk, mille näol on tegemist kuue seaduseelnõuga.
Tarandi sõnul on kuue seaduse mõte luua Euroopa Liidus senisest parem "majandusvalitsus". "Asja sisu on liikmesriikide eelarvepoliitika osaline delegeerimine Brüsseli bürokraatiale," täpsustas ta.
Tarand selgitas, et eelnõud esitas Euroopa Komisjon juba kevadel, kuid neile tehti parlamendimenetluses üle tuhande parandusettepaneku ning menetlust venitati meelega, et parlamendi otsustuskaalukust komisjoni ja ülemkogu vastu suurendada.
Sotsiaaldemokraadid ja kommunistid hääletasid paketile vastu ja ka Euroopa rohelised andsid poolthääle vaid kolmele seadusele.
Kokkuhoid on nõiaring
Tarandi sõnul ei saa vastuhääletajate meelest üksnes kokkuhoiu ja kulude vähendamise abil taastada majanduse kasvu, mis omakorda viib võlgnikriigid nõiaringi, kus makstav võlasumma muudkui suureneb.
"Ülemkogu poolt seni valitud kurss, mis justkui taastab finantsturgude usaldust, nõuab iga kolme kuu tagant lisaraha ja uusi “võimendusi”," märkis Tarand.
Sisulisim uuendus on tema sõnul Euroopa semestri ajal statistikaga trikitavatele riikidele osaks saav sanktsioon, mis on 0,2 protsenti rahvuslikust kogutulust.
"Kuigi oli pakutud, et trahv rakendub automaatselt, päädis parandatud seadus otsusega, mis annab ülemkogule kvalifitseeritud häälteenamuse korral õiguse see tühistada," ütles Tarand. "Vetot enam panna ei saa."
Samas lisas Tarand, et ehteuroopalikult ei hakka sanktsioon otsekohe kehtima, vaid teatud aja jooksul on riigil võimalik võtta tarvitusele abinõusid olukorra parandamiseks.
"Kui see võimalus kasutamata jääb, toob komisjon asja uuesti ülemkokku ja seal saab siis uuesti hääletada," selgitas ta.
Tarand tuletas meelde, et kasvu- ja stabiilsuspakti rikkumist on juba varem ette tulnud inflatsioonikriteeriumi osas ja Portugali isegi karistati. Samas Saksamaal ja Prantsusmaal lubati inflatsiooni abil oma majandust stagnatsioonist välja suunata ilma trahvita.
"Kui ma ei eksi, siis hetkel on inflatsioonikriteeriumi rikkujate hulgas ka Eesti, kus hindade kasv on Euroopa Liidu keskmisest oluliselt suurem," märkis eurosaadik.
Euroopa võlakirjade kasutuselevõtt on edasi lükkunud
Tarand rääkis, et juba septembri lõpus lubas komisjoni juht José Barroso kahe nädalaga esitada Euroopa võlakirjade kasutuselevõtu eelnõu, kuid senini pole ta seda teinud.
Ka polnud nendest juttu viimasel kriisitippkohtumisel vastu võetud dokumendis ega ka mitte G20 kogunemisel. Samas on Tarandi sõnul europarlamendis vähemalt kolm fraktsiooni - rahvapartei, sotsid ja liberaalid - meelestatud nende võlakirjade poolt.
"Eestis oleks tarvis nüüd riigikogus arutlust, kuidas meie sellesse ühislaenamisse suhtume," soovitas Tarand. "Ja millise suhtarvu alusel sellesse projekti siseneme. Või jääme kindlaks Saksamaa liitlaseks ka selles asjas ja tunneme uhkust oma reitingu üle, samas kinnitades, et laenu me kunagi ei kavatse võtta ning hääletame Euroopa võlakirja vastu?"
