Õppuse üldjuhi, päästekeskuse kriisireguleerimisbüroo juhataja Mikko Virkala sõnul on õppuse üldisem eesmärk kontrollida regionaalse reageerimisplaani ja teavituskava kasutatavust reaalses hädaolukorras.

"Regionaalse kriisimeeskonna peamine ülesanne on hinnata hädaolukorra mõju nii elutähtsatele valdkondadele kui ka anda ohuhinnanguid tormi tagajärjel juhtunud sündmustele ja operatiivteenistuste toimepidevusele," selgitas Virkala.

Õppuse eesmärgid on selgitada kriisimeeskonna optimaalne koosseis ja
töökorraldus, harjutada kriisikommunikatsiooni korraldamist, testida
tormi tagajärgede likvideerimisele reageerivate organisatsioonide
koostööd ning kontrollida elutähtsate teenuste toimimist.

Õppuse stsenaariumi saavad "tormi" tagajärgedele reageerijad teada alles
vahetult enne õppust ja selle käigus.

Juhtumi lahendamisesse on kaasatud regionaalse kriisikomisjoni liikmesasutustest politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuur, kaitseliit, Kirde kaitseringkond ning kohalikest omavalitsustest Kiviõli linn.

Elutähtsate teenuste osutajatest osalevad õppusel maanteeameti Ida regiooni, ASi Elering ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ esindajad.

"Õppuse teema on aktuaalne, sest kolm aastat tagasi koostatud riiklikus
hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõttes hinnatakse tormi tõenäosust
suureks," lisas Virkala.

Viimastel aastatel on eriti Lääne-Virumaad, aga vähemal määral ka Ida-Virumaad nii suvel kui talvel tabanud tugevad tormituuled, mis on häirinud erinevate elutähtsate valdkondade toimepidevust ja inimeste elukorraldust.

Eelmisel aastal räsisid suuremad tormid Virumaad koguni neljal korral.