Kreeka peaminister Papandreou võitis usaldushääletuse
Papandreou kutsus reede õhtul enne usaldushääletust peetud kõnes poliitilisi jõude üles "laiemale koostööle ja ühtsusele".
Papandreou manitses veelkord, et ainus võimalus kriisi lahendamiseks on erakonnaülene toetus Euroopa Liidu abipaketile, vahendab BNS.
"Meil on nüüd vaja võimalikult suurt poliitilist üksmeelt, et EL-i abipakett vastu võtta," rõhutas peaminister.
Kreekas toimub valitsuse usaldushääletus, allikate sõnul on peaminister Georgios Papandreou valmis tagasi astuma ja loobuma Euroopa Liidu liidreid ja finantsturge ärritanud plaanist panna eelmisel nädalal kokku lepitud päästepakett rahvahääletusele.
Sotsialistliku valitsuserakonna PASOK kaks parlamendiliiget teatasid neljapäeval, et nad kavatsevad usaldushääletusel jääda erapooletuks, see aga tähendaks, et valitsusel on 300-kohalises parlamendis 150 häält.
Venizelos teavitas otsusest telefonitsi eurotsooni juhti Jean-Claude Junckerit, Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinikku Olli Rehni ja Saksa rahandusministrit Wolfgang Schäublet, seisis ministeeriumi avalduses.
Kreeka opositsioon nõudis neljapäeval ajutist valitsust ja ennetähtaegseid valimisi, kuid Papandreou seisab ka silmitsi mässuga oma valitsevate sotsialistide ridades.
"Talle öeldi, et ta peab rahulikult ametist lahkuma, kui tahab oma erakonda päästa," ütles anonüümseks jääda soovinud allikas. "Ta soostus tagasi astuma. Kõik läks väga kombekalt, ilma teravusteta."
Peaministrite dünastiasse kuuluv Papandreou ütles neljapäeval parlamendile, et praegu pole valimisteks õige aeg, kuid märkis, et pole ametiga kokku laulatatud. Samuti andis ta valitsusele mõista, et võib referendumist loobuda.
"Referendum polnud kunagi eesmärk omaette," vahendas Papandreou kantselei tema sõnu valitsusele. "Meil oli dilemma - kas tõeline nõusolek (päästepaketiga) või referendum. Ma ütlesin eile, et kui nõusolek on olemas, ei ole referendumit vaja," lausus Papandreou.
Saksa kantsler Angela Merkel ütles neljapäeval referendumi võimalikku ärajätmist kommenteerides, et Kreeka puhul loevad vaid teod.
Merkel ja Prantsuse president Nicolas Sarkozy ütlesid kolmapäeva hilisõhtul pärast kriisikohtumist Papandreouga, et kuniks kreeklaste edasised sammud on ebaselged, külmutatakse Ateena abilaenud.
Merkeli sõnul on pikas plaanis euro päästmine olulisem kui Kreeka abistamine,
Papandreou jahmatas esmaspäeval Euroopa Liitu ja finantsturge plaaniga panna eelmisel nädalal Brüsseli tippkohtumisel suure vaevaga kokku lepitud Kreeka teine, seekord 130 miljardi euro suurune abipakett rahvahääletusele.
Tormilised sündmused Kreeka sisepoliitikas on varjutanud reedel Prantsusmaal Cannes'is lõppeva G20 majandusühenduse tippkohtumise, kus peateemaks on just Kreeka võlakriis, mis ähvardab selle suurtes finantsraskustes riigi eurotsoonist välja tõugata.
