"Üks lihtne kreeklane on südames Kreeks abiprogrammi vastu, sest see puudutab otseselt tema sissetulekuid ja kehtestab lisamakse, mida on viimase aasta jooksul lisandunud juba rohkem kui taluda jõutakse," kommenteeris Delfile Kreekas valitsevat meeleolu seal elav tõlk Ester Laansalu.

Samas ei tea tavakodanik täpselt, kui suured on need uued kärped ning kardetakse, et mis maksud veel lisanduda võiks. Ka saadakse aru, et võetavad laenud võivad riigi viia lõppematusse võlaorjusse. "Mõni nädal tagasi näidati Kreeka televisioonis kreeklasi pilavat videoklippi Prantsusmaalt, kus 100 aastat hiljem ajaloomuuseumis ekskursioonil viibides näidatakse kirkaga Euroopa pankade heaks töötavat kreeklast. See solvas kreeklasi südamest," tõdes Laansalu.

Peaministri plaan referendum korraldada ei üllatanud mitte ainult tavakodanikku, vaid üllatas ka valitsuseliikmeid endid. "Pigem võib selle ootamatu ettepaneku taga näha plaani mõjutada opositsiooniparteisid abipaketi toetamiseks. Kui veel mõned kuud tagasi oleks selline ettepanek ehk Kreeka rahva seas positiivset elevust tekitanud, siis hetkel võeti see küll vastu pigem vastumeelsusega ning peeti rumalaks ettepanekuks," rääkis Laansalu.

Kreeka rahvas tahab näha valitsuse vastutust

Kreekas kehtib endiselt seadus, et iga täisealine inimene on kohustatud valimas käima. Seetõttu on kõik kreeklased andnud oma hääle ja usalduse rahvasaadikutele, kelle ülesandeks on olnud riigi valitsemine. Kui valitsejad pole saanud hakkama oma tööga, tuleb valitutel ka vastutada. Rahvas ootab ja tahab näha seda vastutust, mida aga ei tule ega tule. toimub vaid palli veeratamine ühe partei õuelt teisele. Nea Demokratias, kelle valitsemise ajal suurem osa võlgadest tekkis on hetkel kõige suurem valitseva partei PASOK kritiseerija. "Seega peamine süüdlane on kreeklase meelest ikka Kreeka valitsus. Samas ollakse ka küllalt nördinud Euroopa pankadele ja riikidele nende taga, kes seda olukorda ära kasutavad," lausus Laansalu.  Sarnane olukord oli  tema sõnul Kreekas peale türklastevastast vabadusvõitlust 19. sajandi algul, kui appi saabusid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa. Olematu majanduse taastamiseks anti samuti ohtralt laene, mille protsente ei suudetud 50 aasta pärast tasuda, rääkimata laenatud raha enda tagasimaksmisest. Ja riik läkski 1893. aastal pankrotti. Seda ei sooviks kreeklased enam üle elada.

Soodustused said osaks riigiteenistujatele

Kreeklane on südamest mures, mis ei tähenda, et ta tänavale kurtma tuleks. Pigem otsib igaüks lahendust, kuidas ots otsaga kokku tulla. Selguse mõttes tuleb lisada, et kõik soodustused kõrge palga, puhkuste, igaveste töölepingute jne osas on osaks saanud vaid ühele miljonile riigiteenistuses töötanud kreeklasele. Sinna juurde tuleb arvestada ehk veel  üks miljon keskmisest kõrgemat pensioni saanud pensionärid. Kuna statistika pole Kreeka tugevaim külg, siis arvud on orienteeruvad. Seega ülejäänud üheksa miljonit inimest Kreekas peavad läbi ajama sageli miinimumpalga- ja pensioniga. Ka peavad 4/5 Kreeka töövõimelisest elanikkonnast pereärisid või töötavad eraettevõtetes, mis tähendab palka siis kui tööd on. Sageli tähendab see ka kahte töökohta, puhkepäevadeta töötamist või hoopiski mõned kuud töötuks olemist. Töötus ongi kõige suurem mure, mitte see kuidas vähem kulutada. Järgmiseks aastaks ennustatakse kuni 27  protsenti töötuse määra, mis paneb tõsiselt paljud pered rahalises mõttes proovile.

"Veelkord kordan üle, et kõik need meie massimeedias kajastatud soodustused, mis on osaliselt tõsi, on kehtinud vaid riigitöötajatele. Eraettevõtja saab endale ja oma alluvatele palka maksata vaid siis kui äri sisse toob. Ka puudub väikeses eraettevõttes puhusetasu või töölt lahkumisel makstav kompensatsioon. Eraettevõte omanik ei saa taotleda töötu abiraha ja ta peab maksma oma tervisekindlustuse eest. Mingisuguseid lisatasusid enamasti ei maksta, ei arvuti kasutusoskuse või õigel ajal tööle ilmumise eest. Kui tööle ei ilmu, oledki tööta. Töönädal on hooajal sageli 7 päeva pikk ja seda 5 kuud järjest, ühegi puhkepäevata. Arvestada tuleb omaniku suva ja sugulusastme kangusega. Sageli võetakse välja vaid 1 - 2 nädalat puhkust terve aasta peale, mitte rohkem. See on 4/5 töötajate igapäevane tegelikkus," selgitas Kreeka olusid hästi tundev Laansalu. 

Kreeklane ootab, et süüdlastelt nõutakse kahju sisse

Samuti arvab kreeklane, et valitsus peaks kriisist väljumiseks võtma appi oma reservid nii kulla näol kui müüma maha mõned ebarentaablilt töötavad riigiettevõtted. Riigile on pakutud abiks isegi eraisikute väärtpabereid. Välja on tuldud ka mõttega, müüa maha mõni asustamata saar.
Seega ootab kreeklane kõigepealt, et valitsus tunnistaks vigu riigi juhtimisel ja süüdlastelt nõutaks sisse tekitatud kahju. Edasi soovib kreeklane, et võetaks kasutusele riigipoolsed reservid ja alles siis mindaks järjekordselt kreeklase enda rahakoti kallale. Asi pole selles, et kreeklane ei saaks aru kärbete vajalikkusest, vaid neid on ühe aasta jooksul juba ülejõukäivalt palju. On vähendatud palkasid, tõstetud käibemakse ja aktsiisi, lisatud eluasememaks, suurendatud auto jne muid makse, vähendatud tulumaksuvaba miinimumi jne.

Paljudel kreeklastel puudub hetkel tervisekindlustus ja paljud ei saa töötu abiraha. Seda ei ole õigus nõuda näiteks töötutel firmaomanikel. Aga Kreeka spetsiifika on just väike- ja eraettevõtted.

"Ei vasta tõele ka väide, et 10-15% palgakärbet ei ole teab mis raske üle elada. Jah neil kes on riigitööl ja saavad korrapäraselt palka. Riigitöötajaid on aga 1/5 töötajaskonnast. Ülejäänud peavad suutma antud kriisisituatsioonis eluspüsimiseks mingitki raha teenida," rääkis Laansalu.