Siseministeerium otsis hädaolukorra seaduse kitsaskohti
Erilist tähelepanu pöörati vajadusele tuua selgemalt esile seosed hädaolukordadeks valmistumise ja elutähtsate teenuste tagamise vahel, teatas siseministeerium.
Hädaolukorra seaduse analüüsi koostas siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika nõunik Tuuli Räim, kelle sõnul on seadus kehtinud kaks ja pool aastat. „Praegu on õige aeg vaadata üle, millised kitsaskohad on seaduse ellurakendamisel välja tulnud ja mida oleks vaja täiendada, et süsteemi korrastada,“ ütles Räim.
Hädaolukorra seaduse ümarlauas osalenud leidsid, et analüüs oli vajalik, kuna näitas ära seaduse kitsaskohad hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonnajuhataja Priit Laaniste sõnul, on vaja kehtivat seadust jätkuvalt täiendada. Tema sõnul on seaduse ja võimalike muudatusettepanekute ühene eesmärk tagada inimestele näiteks arstiabi, pangateenus ja energia ka hädaolukorras.
Ümarlauas analüüsiti ka vajadusi, mida praegune seadus ei kata. Arutati, kas lisada seadusesse eri põhimõtteid ja täpsustada elutähtsate teenuste korraldajate ja osutajate ülesandeid. Samuti arutati, milline on kriisikomisjoni roll hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel ning kuidas tõhustada hädaolukordi ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid tegevusi.
Siseministeerium tutvustab hädaolukorra seaduse analüüsi tulemusi valitsuse kriisikomisjoni istungil 30. novembril. Pärast komisjonilt heakskiidu saamist on analüüs siseministeeriumi kinnitusel avalik kõigile huvilistele.
