Koolijuht: Tallinna alarahastamine sööb õpetajate palgaraha ära
Matti Martinson märkis Delfile, et koolidel on raha saamiseks kolm allikat – riik, omavalitsus ja omatulu. Riigi antud palgaraha on ette nähtud õpetajate, direktori ning õppealajuhataja palga tasumiseks, kuid kuna linna panus on väike, siis tuleb paratamatult palgafondi arvelt tasuda ka muid kulusid.
Martinson kinnitas, et koolijuhtidel on õigus oma eelarve ise kujundada, mis tekitab aga ahvatluse maksta õpetajatele miinimumpalka, et saaks üleval hoida näiteks sotsiaalseid teenuseid, mis on hea kooli jaoks väga olulised. Tallinna toetus koolidele on Martinsoni sõnul iga aastaga vähenenud, eelmise aastaga võrreldes vähenes see Martinsoni sõnul 15 000 kuni 20 000 euro võrra, mis on umbes kümme protsenti kogu summast.
Järgmise aasta toetus on praegusega võrreldes veelgi väiksem, samas kui hinnad aiva kasvavad. Linn tasub arvete järgi elektri, vee ja gaasiarved, kuid ülejäänud kulude (seepidest arvutite ülalpidamise ja treeneriteni) katmiseks antakse kindel, kooli jaoks väike, summa, millest kõige vajaliku katmiseks paratamatult ei piisa.
Muude kulude jaoks saab raha võtta küll ka töövihikute ja koolituste jaoks mõeldud rahast, kuid kuna õpetajate palkadeks mõeldud summad on kõige suuremad, siis on ahvatlus just sealt raha näpistada. Pisut lihtsam on Martinsoni sõnul Tallinna kesklinna koolidel, kes saavad ruume välja rentides omatulu märgatavalt kasvatada ning seeläbi õpetajate palgafondist enamiku vast ka reaalselt õpetajate palkadeks maksta.
Riik võiks enda antud raha kulutamist kontrollida
Martinson märkis, et teab konkreetset juhtumit paari aasta tagusest ajast, kus üks Õismäe ja Nõmme kool tõstis palgafondi küttekulu rea peale. Koolijuht selgitas, et aasta alguses eelarvet koostades jooksevad tulud-kulud ilusti, kuid probleemid tekivad sellest, et riik ei kontrolli, kuidas tema raha kulutatakse. Martinsoni sõnul peaks riik jälgima, et koolid ei tõstaks raha ümber.
Koolidirektor on Tallinna alarahastamise vastu võidelnud neli aastat, kuid seni pole ühtegi märki, et rahastuse osas midagi paremaks läheks. Nagu öeldud, muutub toetus viimasel ajal hoopis väiksemaks. Martinson rõhutab, et summa ei vähene mitte veidi, vaid väga märgatavalt ja muudab seega ka kooli elu keerulisemaks.
Martinson on nõus riigikogulase Valdo Randperega, et Tallinnas saaks õpetajate palka tõsta kohe, seda aga siis, kui linn tasuks kõik kulud, mis tegelikult omavalitsuse kanda peaks olema. „Kui koole koondataks ja riigi toetus läheks ainult palgarahaks, siis saaks kohe tõsta õpetajate palka Tallinnas 15-20 protsenti,“ kinnitas Martinson.
Martinson märgib, et koolid on sunnitud paratamatuse ette, kuna ilma sotsiaaltöötaja, psühholoogi, ringide, pikapäevarühma ja kehalise kasvatuse treenerita ei saa, kuid nemad riigi palgafondi sisse loetud ei ole ja neid peaks toetama linn. Linn peaks katma aga ka majahoidja, koristaja ja koristamisvahendite ning maja ülalpidamiskulud. Samas on riigi toetus 12 ja linna toetus seal kõrval vaid kolm miljonit krooni.
Riigikogu liige Valdo Randpere sõnas möödunud nädalal, et Tallinnas on raha õpetajate palkade tõstmiseks olemas, mille peale abilinnapea Mihhail Kõlvart kinnitas, et kulude jaotamise õigus on koolijuhtidel endal terve eelarve ulatuses ja et õpetajate miinimumpalk on juba praegu Tallinnas neli protsenti kõrgem kui mujal Eestis.
