Ligi kolmandiku elanikkonna kodudesse kostub müra

Ehkki teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas, esines ligi kolmandiku Eesti elanike elukoha ümbruses müra ja ligi veerandil saastet.

Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades.

Samas statistikaameti andmetel pidas seda probleemiks vaid 13 protsenti.

Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra, samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra.

Teistega võrreldes on Eestis müravaba

Võrreldes teiste Euroopa riikidega elab Eesti elanik suhteliselt müravabas keskkonnas. Eestist vähem põhjustab müra probleeme vaid Iirimaal, kus selle üle kurtis iga kümnes elanik.

Kõrvutades Eesti 2011. aasta andmeid Euroopa Liidu riikide viimati avaldatud 2009. aasta näitajatega selgub, et kui Eestis pidas eluruumi ümbruses esinevat müra probleemiks 13 protsenti elanikest, siis Euroopa Liidus keskmiselt 22 protsenti ja Rumeenias lausa 35 protsenti.

Eestis on saaste suurem probleem linnades

Saastatud õhk, suits, tolm, ebameeldiv lõhn või saastatud vesi esineb elukoha ümbruses 26 protsendil Eesti elanikest.

Kui Eestis pidas elukoha läheduses esinevat saastet probleemiks 13 protsendti elanikest, siis Euroopa Liidus 17 protsenti. Eestis on saaste suurem probleem linna- ja väiksem maapiirkondades.

Viimase kolme aasta jooksul on Eesti elanike hinnangul ümbritsevas elukeskkonnas esinev müra pigem vähenenud, saaste aga jäänud samale tasemele.