Lavrov tõrjus pressikonverentsil väiteid, et Vene välisministeerium ei ole rakendanud mingeid jõupingutusi lendurite vabastamiseks, vahendab BNS.

„Saatkond saatis koos Föderaalse Julgeolekunõukogu (FSB) esindajaga Tadžikistanis juba käesoleval kevadel ametliku järelepärimise Tadžikistani riiklikule julgeolekukomiteele ja välisministeeriumile,“ selgitas diplomaat.

„Me kohtusime lennufirma Rolkan ametliku esindaja, peadirektoriga, kes jagas selgitusi, ent kahjuks pole seni õnnestunud seda asja surnud punktist edasi nihutada ning suunata see vastastikku vastuvõetava kokkuleppe saavutamise tasandile,“ märkis Lavrov.

Tema sõnul on takistuseks „üsna suurel määral see, et ettevõte, tema peadirektor ei suuda esitada dokumente, mis kinnitaksid, kus on registreeritud lennuk, kus on selle lennukõlbulikkuse sertifikaat, kus selle operaatori sertifikaat“.

„Seda infot peadirektor anda ei suuda, aga see, nagu te isegi mõistate, on süüdistuse tõrjumiseks, kui need süüdistused ei ole põhjendatud, väga tähtis,“ lisas Lavrov.

Tadžikistanis jätkub 6. oktoobril alanud kohtuprotsess venelasest lenduri Vladimir Sadovnitši ja tema Eesti päritolu kolleegi Aleksei Rudenko üle. Mehi süüdistatakse piiri ebaseaduslikus ületamises, rahvusvaheliste lennundusreeglite rikkumises ja salakaubaveos, süüdimõistmisel võib neid ähvardada 15-aastane vangistus. Venemaa kodanikku ja tema kolleegi hoitakse juba varsti pool aastat Kurgonteppas eeluurimisvanglas vahi all.

Venemaa ajakirjanduses ilmunud artikli kohaselt peeti Venemaa ettevõttele Rolkan Investments kuuluvate kahe An-72 lennuki meeskonnad 12. märtsil Tadžikistani julgeolekutöötajate poolt kinni kohe pärast maandumist. Lennukid olid tagasiteel Kabulist, kus nad sooritasid kohalikke lende humanitaarorganisatsioonide tellimusel. Pilootide sõnul oli neil olemas suuline kokkulepe transiitmaandumise ja tankimise kohta, ent maandumise ajal keeldus dispetšer neid vastu võtmast, viidates vastava lepingu puudumisele. Piloodid palusid siis rahvusvahelisele lennunduskoodeksile viidates erakorralise maandumise luba, mille andmisest ei saa keelduda. Kaptenid pelgasid, et neil ei pruugi piisata kütust Kabulini jõudmiseks.

„Meestele pannakse süüks ka pooleldi demonteeritud lennukimootori sissevedu Tadžikistani ilma vastavate dokumentideta. Ent seda mootorit kasutati varumootorina meie lennukitel ning keegi ei kavatsenud seda Tadžikistani jätta,“ selgitas varem Interfaxile ettevõtte Rolkan esindaja.

Esimesed kaks kuud hoiti mehi hotellis, kuid 12. mail mõlema meeskonna kaptenid vahistati ülalpool mainitud kahtlustuste alusel.

Mõlemad kohtualused on ma süüd algusest peale kategooriliselt eitanud. Mõlemad väidavad, et piiriületuseks saadi luba kõikide reeglite kohaselt ja vastavad andmed edastati ka Tadžikistani korrakaitsejõududele.

Eelmise nädala kolmapäeval pöördusid Tadžikistanis kinnipeetud Eesti kodaniku lähedased abipalvega välisministeeriumi poole, neljapäeval võtsid ministeeriumi esindajad lisainfo saamiseks ühendust Tadžikistani välisministeeriumi, majandusministri ja Saksamaa saatkonna esindajatega Dušanbes.