Kümme protsenti Eesti rahvastikust on puudega
Puudega inimeste arv on viimastel aastatel tasapisi, kuid pidevalt suurenenud, tõdetakse statistikaameti kogumikus "Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?".
Selle üks põhjuseid on kindlasti rahvastiku vananemine, mistõttu puudega inimeste arv on kasvanud kõikides vanuserühmades.
Viimastel aastatel on puudega inimeste arvu kasv olnud osaliselt seotud ka majandusraskustega – puudega inimesed saavad riigilt sotsiaaltoetust, mistõttu üha rohkem puudega inimesi on hakanud end arvele võtma.
Puudega naisi on mõnevõrra rohkem kui puudega mehi
2011. aasta alguses oli kehtiva puude raskusastmega 11protsenti naistest ja kaheksa protsenti meestest. Kui aga vaadata mehi ja naisi vanuse järgi, siis tuleb välja, et kuni vanuseni 62 aastat on puudega naisi tegelikult vähem kui puudega mehi ja alles alates vanusest 63 aastat ületab puudega naiste osatähtsus kogurahvastikus puudega meeste oma.
Selle põhjus on, et suurem osa puudega inimesi ongi selles vanuses – 67 protsenti puudega naistest ja 46 protsenti puudega meestest on üle 63 aasta vanused.
Mehi piirab tervis vähem kui naisi
Pikaajaline haigus võib, aga ei pruugi takistada inimeste igapäevaelu ja tegemisi. Seetõttu on
neid, kelle igapäevategevused on terviseprobleemide tõttu piiratud, vähem kui pikaajalise haigusega inimesi.
Vähemalt 16-aastaste hulgas on tervisest tingitud igapäevategevuse piirangutega naisi mõnevõrra rohkem kui mehi. Nii olid 2010. aastal suurel või mõningal määral piiratud 27 protsendi meeste ja 33 protsendi naiste igapäevategemised.
Kõrvutades mehi ja naisi vanuserühmiti, siis kuni 64-aastasteni on meeste ja naiste jaotus sarnane, kuid üle 65-aastaste seas on erinevused suuremad ja seda meeste kasuks, mis tähendab, et mehi piirab tervis vähem kui naisi.
Üle 65-aastastest meestest on tervisest tulenevaid suuremaid või väiksemaid piiranguid 62-protsendil ja naistest 70-protsendil.
