Kas lühem tööpäev võiks koondamised ära hoida?

Kui tööpäev lühendataks kuuele tunnile, siis kas jätkuks tööd rohkematele inimestele ja suuremad koondamised jääksid ära? Soome uurija sõnul peaks kuuetunnisest töönädalast rääkima ka Soomes, sest Saksamaal on see tööpuuduse vähendamisel tulemust toonud.

Soome töövõtjate keskorganisatsiooni SAK hinnangul võivad ettevõtted nüüd töötajaid kergemini vallandada kui eelmise kriisi ajal aastatel 2008-2009. Siis langes toodang kaheksa protsenti, tööhõive neli protsenti ning kumbki ei tõusnud tagasi endisele tasemele, kirjutab väljaanne Taloussanomat.

Saksamaal kasutati eelmise kriisi ajal laialdaselt niinimetatud Kurzarbeiti süsteemi, mille puhul töötasid inimesed lühendatud tööajaga koondamise asemel. Riik maksis töötajatele sissetuleku vahe kinni ja tegi tööandjatele maksusoodustusi.

Ka Soomes pidid ettevõtted lühemad tööpäevad kehtestama. Hiljem mindi taas üle täistööpäevadele, kui toodang hakkas kasvama ja tellimused lisanduma.

Soomes pole täpseid andmeid selle kohta, kui laialdaselt tööaja lühendamist kasutati ega ka selle kohta, kas tööaeg muutus endiseks või kas see lisas juhutööliste arvu tööturul. Just see on SAK jaoks suurim hirm.

„Ettevõtetel on kolm valikut. Kõige raskem on vallandamine. Teine on sundpuhkusele saatmine ja kolmas lühendatud tööaeg ehk üleminek näiteks kuuetunnisele tööpäevale või 3-4-päevasele töönädalale,“ ütles Soome majanduse uurimiskeskuse Etla uurija Hannu Kaseva. „Kindlasti parim valik neist nii ettevõttele kui ka töötajale on lühendatud tööaeg. Ettevõtted säilitavad kriisiolukorras tööjõu, töötaja on endiselt ettevõttega seotud, kuigi väiksema palgaga. Sundpuhkuse puhul on alati see risk, et osa puhkusel olijatest ei naase, vaid lähevad näiteks mujale tööle.“