Ma olen Internetis suheldes väga ettevaatlik ja seda lihtsal põhjusel, et ma ei usalda inimesi. Ma ei ole pahatahtlik, vaid elu on näidanud, et usaldamine on riskantne ja pettuda olen pidanud paljudes inimestes. See on teinud mind ettevaatlikuks. Olen kindel, et usaldavad inimesed avaldavad endast absoluutselt kõike, peaaegu et oma koduaadressigi, aga mitteusaldavad ja mõtlevad inimesed, aga ka pahatahtlikud ja eksitavad inimesed, ei avalda midagi.

Muidugi ei pea enda kohta kõike avaldama, see on lausa ohtlik, vahel ka eluohtlik, aga usaldust saab ära kasutada nii internetis kui reaalelus. Otseselt sind mõjutada saab siiski vaid väike ringkond inimesi ehk lähedased, tuttavad ja tööandjad, teised saavad sind ainult taga rääkida.

Ma kasutasin võimalust esineda meedias, televisioonis. Mäletan, et salvestusele minnes oli külm ja pakaseline ilm, terava ja tugeva tuulega, ja tegelikult oli salvestusele ja saatele järgnenu võrreldav samasuguse tormiga, ihu ja luid läbistava külma tuulega.

Ma olen küll väga umbusklik, kuid oma lihtsameelsuses loodan siiski, et maailm on hea. Pärast saadet sai mulle internetis osaks suur solvangute laviin. See oli päris hirmus - mulle sadas kaela sadade viisi väga jubedaid solvanguid. Asja tegi hullemaks see, et minust saadi valesti aru. Leidus vaid paar üksikut inimest, kes arvas, et mul pole häda midagi ja tegin kõik õigesti.

Loodan, et pere pole pidanud kannatama

Saade oli vägagi avalik ja minu elu paljastav ja ma ise olin selle sammu teinud. Ma tahan väga loota, et see ei kahjustanud minu perekonda ja et nad pole pidanud minu pärast kannatama. Küll on saates esinemine mõjutanud minu tööelu - teenindajana töötades kasutati kõike, mida minu kohta teadvat arvati, ikka ja ainult minu vastu. Inimesed, kes mind valesti mõistsid, arvavad minust siiani halvasti.

Ma ei saa nende inimeste arvamust minust muuta ja see, mida minust mõeldakse, ei muuda kuidagi seda, mis tegelikult on; ma tean, kes ma tegelikult olen. Peab küll tunnistama, et minule avalikkuse ees esinemine õnne ei toonud ja praeguseks olen just saate tõttu ja sellest tingitud kadeduse ja valearusaamade tõttu tööta, aga selle elan ma üle.

Tähtis on endaga ise rahujalal olla, mitte kedagi alusetult süüdistada ega kellelegi paha soovida. Sa ei saa sulgeda küla suud, aga sa saad selle kõige juures ise elada oma elu väärikalt ja õigesti. Kui palju see õnnestub, oleneb sinust endast. Väga tähtis oli minu jaoks pärast saadet see, et ma ei jäänud üksi, sest mu pere oli minuga ja mul olid toetajad, kes teavad mind ja hoolivad minust ka siis, kui ma eksin. Esialgu oli pärast saadet päris raske, mul ei olnud tahtmist inimeste hulgas käia, kuna mind tunti kõikjal ära ja reaktsioonid olid tugevad.

Kui sa endast midagi räägid internetis ja meedias, siis sinu kuulajaskonnast on saanud "küla", kes sind teab, internet ja meedia on sinu "küla kõrvad" ja "küla silmad", kes sinu elu arvustavad ja sinu üle sinu tegude mööda kohut mõistavad. Mul ei ole enam sellist privaatsust nagu oli varem, mind ümbritseb suur "küla". Kui ma kuhugi lähen, siis sosistatakse minust samamoodi nagu minust sosistataks omavahel siis, kui ma elaksin pisikeses külas, kus kõik minust kõike teavad. Kõige hullem selle juures on aga see, et alati teatakse sinust rohkem, kui sa ise endast teadki.