Linnaliini bussis sõites ja koolilaste omavahelist suhtlemist jälgides jääb Tartu ülikooli kliinikumi lastepsühholoogi Külli Muugi sõnul mulje, et eriti põhikooliealised koolilapsed ropendavad üsna palju ning sõnavara on läinud räigemaks, kirjutas Õhtuleht.

Muug märgib, et sageli tundub, et kasutatud sõnade tähendust ei teata, küll mõistetakse, et need toovad tähelepanu ja seda nimelt otsitaksegi. "Kui ütled ropu sõna, siis pööravad sulle tähelepanu nii täiskasvanud kui lapsed," selgitas Muug.

Pikaaegne Tallinna pedagoog usub samuti, et osad lapsed ei mõtesta räiget sõnavara enda jaoks lahti ning tema hinnangul püüavad lapsed lihtsalt teistega sarnaneda. Mõned õpetajal on toredaid võtteid, näiteks soovitab üks Tartu kooli õpetaja t*** ja m*** asemel öelda porgand või kaalikas, mis pole ropud, kuid aitavad pingeid maha võtta.

Lastepsühhoterapeut Tiiu Arro kinnitab, et eeskuju peab olema, muidu ei paku ropendamine õiget naudingut. "Ropendamine võimaldab kergendada algelist emotsionaalset pinget, kus seksuaalsed impulsid on alles läbisegi agressiivsetega," sõnas Arro.

Arro on täheldanud, et räigemad väljendid on kergemad tulema üha nooremas eas, ja ka tüdrukutel. "Tänapäeval jäävad lapsed nii mõneski mõttes lapsepõlveta, kui neile ei looda eakohast arengukeskkonda," ütleb ta.