Vaata, kuidas Euroopa juhid eurot päästa tahavad!
Alljärgnevalt toob Delfi ära tippkohtumisel tehtud avalduse täisteksti.
Brüssel, 26. oktoober 2011
EUROALA TIPPKOHTUMISEL TEHTUD AVALDUS
1. Viimase kolme aasta jooksul oleme võtnud nii Euroopa Liidus tervikuna kui euroalal
enneolematuid meetmeid üleilmse finantskriisi mõjudega võitlemiseks. Meie poolt paika
pandud strateegia hõlmab otsusekindlaid jõupingutusi eelarve konsolideerimise tagamiseks,
raskustes olevate riikide toetamist ning euroala juhtimise tugevdamist, mille tulemuseks on
meievahelise majandusliku integratsiooni süvendamine ja ambitsioonikas majanduskasvu
tegevuskava. Oma 21. juuli kohtumisel võtsime vastu mitmed olulised otsused. Euroopa
Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) seotud meetmete ratifitseerimine kõigi 17 euroala
liikmesriigi poolt tugevdab märkimisväärselt meie kriisile reageerimise suutlikkust. Teiseks
oluliseks saavutuseks on kõigi kolme institutsiooni poolt ELi struktuurides kokkuleppe
saavutamine tugevas õigusaktide paketis, milles käsitletakse paremat majandusjuhtimist.
Euroopa poolaasta kasutuselevõtmine on põhjalikult muutnud meie eelarve- ja
majanduspoliitika koordineerimist Euroopa tasandil – koordineerimine ELi tasandil toimub
nüüd enne siseriiklike otsuste vastuvõtmist. Euro püsib jätkuvalt kindlatel alustel.
2. Usalduse taastamiseks on vaja võtta lisameetmeid. Seetõttu lepimegi me täna kokku
terviklikus täiendavate meetmete kogumis, mis näitab meie otsusekindlust teha kõik vajalik
praeguste raskuste ületamiseks, ning astume vajalikud sammud meie majandus- ja rahaliidu
väljakujundamise lõpuleviimiseks. Toetame täielikult Euroopa Keskpanga (EKP) tegevust
euroala hinnastabiilsuse säilitamisel.
Jätkusuutlik riigi rahandus ja struktuurireformid majanduskasvu tagamiseks
3. Euroopa Liit peab parandama oma majanduskasvu- ja tööhõivealaseid väljavaateid, nagu on
välja toodud Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta kohtumisel kokkulepitud
majanduskasvu tegevuskavas. Me kordame, et oleme täielikult pühendunud esimese Euroopa
poolaasta raames tehtud riigipõhiste soovituste rakendamisele ja riiklike kulutuste
suunamisele kiiresti kasvavatesse sektoritesse.
4. Kõik euroala liikmesriigid jätkavad täie otsustavusega oma eelarve konsolideerimise ja
struktuurireformide poliitikat. Erilisi jõupingutusi peavad tegema need liikmesriigid, kes on
jäänud riigivõlakirjade turul surve alla.
5. Me tervitame Hispaania võetud olulisi meetmeid oma eelarvepuudujäägi vähendamiseks,
pangandussektori restruktureerimiseks ning toote- ja tööturgude reformimiseks ning
tasakaalus eelarvet käsitleva põhiseadusmuudatuse vastuvõtmist. Eelarvekohanduste range
plaanipärane elluviimine, sealhulgas piirkondlikul tasandil, on väga oluline, et täita stabiilsuse
ja kasvu pakti kohustusi, ning samuti on väga tähtis tugevdada eelarveraamistikku madalama
tasandi õigusaktide väljatöötamise kaudu, et teha põhiseaduse muudatus täiesti toimivaks.
Tuleb võtta lisameetmeid majanduskasvu suurendamiseks, et vähendada vastuvõetamatult
kõrget töötuse määra. Meetmed peaksid sisaldama tööturu muudatuste edendamist, et
suurendada paindlikkust ettevõtete tasandil ja tööjõu tööalast konkurentsivõimet, ning muid
reforme konkurentsivõime parandamiseks, eelkõige laiendades reforme teenustesektoris.
6. Me tervitame Itaalia majanduskasvu soodustavate struktuurireformide kavasid ja eelarve
konsolideerimise strateegiat, mis on toodud Euroopa Ülemkogu eesistujale ja komisjoni
presidendile adresseeritud kirjas, ning kutsume Itaaliat üles esitama kiiresti nimetatud
reformide rakendamise ambitsioonika ajakava. Me tunnustame Itaalia võetud kohustust
saavutada 2013. aastaks tasakaalus eelarve ja 2014. aastaks struktuurne eelarve ülejääk,
millega väheneb valitsemissektori koguvõlg 113 %ni SKP-st 2014. aastal, samuti tasakaalus
eelarve eeskirja kavandatud lisamist põhiseadusesse 2012. aasta keskpaigaks.
Itaalia hakkab nüüd rakendama konkurentsivõime suurendamiseks kavandatud
struktuurireforme, vähendades bürokraatiat, kaotades erialateenuste miinimumtariifid ning
liberaliseerides täiendavalt kohalikke avalikke teenuseid ja kommunaalteenuseid. Me võtame
teadmiseks Itaalia pühendumuse reformida tööõigust ja eelkõige töölt vabastamise eeskirju ja
menetlusi ning vaadata läbi praegune killustatud töötushüvitiste süsteem 2011. aasta lõpuks,
võttes arvesse eelarvepiiranguid. Me võtame teadmiseks kava tõsta pensionile jäämise iga
2026. aastaks 67 aastani ning soovitame määrata käesoleva aasta lõpuks kindlaks selle
eesmärgi saavutamise moodus. Me toetame Itaalia kavatsust vaadata läbi struktuurifondide programmid, muutes vajadusel projektide prioriteetsust ning keskendudes haridusele, tööhõivele, digitaalarengu tegevuskavale ja raudteedele/võrgustikele, eesmärgiga parandada majanduskasvu
soodustamise tingimusi ja tegeleda regionaalsete erinevustega.
Me kutsume komisjoni üles esitama üksikasjaliku meetmete hinnangu ja jälgima nende
rakendamist ning kutsume Itaalia ametiasutusi üles esitama õigeaegselt selleks hindamiseks
kogu vajaliku teabe.
Kohandamiskava kohaldavad riigid
7. Kordame, et oleme kindlad oma otsuses jätkata kõikidele kohandamiskava rakendavatele
riikidele toetuse andmist, kuni riigid on saanud uuesti juurdepääsu laenuturgudele, tingimusel
et asjaomased riigid kõnealuseid kavasid täielikult rakendavad.
8. Kohandamiskava kohaldavate riikide osas on meil heameel Iirimaa saavutatud edusammude
üle oma kohandamiskava täielikul rakendamisel, mille tulemused on positiivsed. Samuti teeb
Portugal häid edusamme oma kohandamiskava rakendamisel ning jätkab kindlameelselt
meetmete võtmist riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja konkurentsivõime
parandamiseks. Kutsume mõlemat riiki üles jätkama oma jõupingutusi, pidama kinni
kokkulepitud eesmärkidest ning olema valmis võtma mis tahes täiendavaid meetmeid, mida
on vaja nende eesmärkide saavutamiseks.
9. Tervitame eurorühma otsust, mis käsitleb ELi ja IMFi Kreekale mõeldud abiprogrammi
kuuenda osamakse tegemist. Jääme ootama, et EL ja IMF saavutavad aasta lõpuks
kokkuleppe uue jätkusuutliku ja usaldusväärse mitmeaastase programmi osas.
10. Kreeka kohandamiskava rakendamise järelevalve mehhanisme tuleb tugevdada, nagu on
taotlenud Kreeka valitsus. Kreekal on kohandamiskava eest isevastutus ning Kreeka
ametiasutused vastutavad selle rakendamise eest. Komisjon tagab uue programmi kontekstis
koostöös teiste troika partneritega programmi kestuse ajal kohapeal teostatava järelevalve
suutlikkuse, kaasates järelevalvesse ka riiklikke eksperte, et teha tihedat ja jätkuvat koostööd
Kreeka valitsuse ja troikaga, andmaks nõu ja pakkumaks abi, et tagada reformide õigeaegne ja
täielik rakendamine. Ta abistab troikat Kreeka valitsuse poolt kava kohustuste raames
võetavate meetmete nõuetele vastavuse hindamisel. See uus roll sätestatakse vastastikuse
mõistmise memorandumis. Selleks et hõlbustada Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks
antavate suurte ametliku sektori laenude tõhusat kasutamist, tugevdatakse kokkuleppel
Kreeka valitsuse ja troikaga Kreeka Finantsstabiilsuse Fondi (HFSF) juhtimist.
11. Me toetame täielikult komisjoni loodud tehnilise abi rakkerühma.
12. Erasektori osalusel on ülimalt oluline roll Kreeka võla jätkusuutlikkuse tagamisel. Seetõttu
tervitame praegu Kreeka ja erainvestorite vahelist arutelu, et leida suuremat erasektori osalust
hõlmav lahendus. Erasektori osalus peaks koos Kreeka majanduse ambitsioonika
reformikavaga tagama Kreeka võla suhte vähenemise, nii et saavutatakse 2020. aastaks
eesmärk 120 % SKPst. Selleks kutsume Kreekat, erasektori investoreid ja kõiki asjaomaseid
osapooli üles töötama välja vabatahtliku võlakirjade vahetuskava, mille kohaselt nominaalne
diskontomäär on 50 % erasektori investorite halduses oleva Kreeka võla nominaalväärtusest.
Euroala liikmesriigid panustavad erasektori osaluse paketti kuni 30 miljardit eurot. Selle
alusel on ametlik sektor valmis tagama 2014. aastaks programmile täiendava rahastamise kuni
100 miljardit eurot, sealhulgas Kreeka pankade nõutava rekapitaliseerimise. Uus programm
tuleks kokku leppida 2011. aasta lõpuks ning võlakirjade vahetamine tuleks viia ellu
2012. aasta alguses. Me kutsume IMFi üles jätkuvalt panustama uue Kreeka programmi
rahastamisse.
13. Kreeka kohustub suunama – lisaks juba kohandamiskavasse lisatud rahavoogudele –
projektist Helios tulevad sularahavood või muud erastamistulud Kreeka Vabariigi võlgnevuse
täiendavaks vähendamiseks kuni 15 miljardi euro ulatuses, eesmärgiga taastada EFSFi
laenuandmissuutlikkus.
14. Krediidikvaliteeti parandatakse tagatiste kvaliteedi tugevdamiseks, selleks et võimaldada
nende jätkuvat kasutamist Kreeka pankade juurdepääsu tagamiseks eurosüsteemi
likviidsusoperatsioonidele.
15. Seoses meie üldise lähenemisviisiga erasektori osalemisele euroalal rõhutame meie poolt
21. juulil 2011 vastu võetud otsust, mille kohaselt on Kreeka puhul vaja erakorralist ja
ainulaadset lahendust.
16. Kõik ülejäänud euroala liikmesriigid kinnitavad pühalikult oma paindumatut otsusekindlust
täita täielikult omaenda individuaalseid võlakohustusi ja kõiki oma kohustusi seoses eelarve
jätkusuutlikkuse tingimustega ja struktuurireformidega. Euroala riigipead ja valitsusjuhid
toetavad täielikult seda otsusekindlust, kuna kõigi nende võetud võlakohustuste
usaldusväärsus on otsustav element kogu euroala finantsstabiilsuse tagamisel.
Stabiilsusmehhanismid
17. Kõigis euroala liikmesriikides on viidud praeguseks lõpule muudetud EFSFi ratifitseerimise
menetlus ning eurorühm on leppinud kokku rakendussuunised, mis käsitlevad sekkumist
esma- ja järelturgudel, ennetava laenamise korda ja pankade rekapitaliseerimist. Seega on
täielikult rakendunud EFSFi käsitlevad otsused, mis me võtsime vastu 21. juulil. Kõiki
olemasolevaid vahendeid kasutatakse tõhusalt euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Vastavalt
rakendussuunistele kohaldatakse uute (ennetavate) programmide puhul ranget tingimuslikkust
kooskõlas IMFi tavadega. Komisjon viib läbi asjaomaste liikmesriikide tõhustatud
järelevalvet ja annab selle kohta eurorühmale regulaarselt aru.
18. Oleme ühel meelel, et laiendatud EFSFi suutlikkust kasutatakse olemasolevate vahendite
maksimeerimiseks järgmises raamistikus:
• eesmärk on toetada turusurve alla sattunud euroala liikmesriikide jätkuvat juurdepääsu
laenuturgudele ning tagada euroala riigivõlakirjaturu nõuetekohane toimimine,
säilitades samas täielikult EFSFi kõrge krediidireitingu. Need meetmed on vajalikud
finantsstabiilsuse ja piisava kaitse tagamiseks, et vältida kriisi edasikandumist;
• seda tehakse ilma fondi aluseks olevaid tagatisi suurendamata ning aluslepingu
eeskirjade raames ja praeguse raamlepingu tingimusi järgides, tegutsedes kokkulepitud
instrumentide raames ning hõlmates piisava tingimuslikkuse ja järelevalve.
19. Me oleme üksmeelel kahe põhilise võimaluse suhtes, kuidas võimendada EFSFi vahendeid:
• liikmesriikide väljastatud uue võla krediidikvaliteedi parandamine, vähendades sel viisil
rahastamiskulusid. Sellise riskikindlustuse ostmise võimalust pakutaks erasektori
investoritele, kui nad ostavad võlakirju esmasturult;
• EFSFi rahastamiskorra maksimeerimine, kombineerides eraõiguslike ja riiklike
finantseerimisasutuste ja investorite vahendeid, mida saaks teha eriotstarbelise
rahastamisvahendi kaudu. See suurendaks kättesaadavate vahendite mahtu laenude
andmiseks, pankade rekapitaliseerimiseks ning võlakirjade ostmiseks esmas- ja
järelturgudelt.
20. EFSF on piisavalt paindlik, et kasutada neid kahte võimalust samal ajal, sõltuvalt konkreetsest
taotletud eesmärgist ja turuolukorrast. Mõlema võimalusega kaasnev finantsvõimendus võib
varieeruda sõltuvalt nende konkreetsetest omadustest ja turutingimustest, kuid see võib olla
kuni nelja- või viiekordne.
21. Palume eurorühmal kujundada nende võimaluste ellviimise tingimused välja oma järgmisel
koosolekul novembris suuniste vormis ja kooskõlas EFSFi poolt ettevalmistatud tingimuste
kavandiga.
22. Lisaks sellele on võimalik EFSFi vahendeid täiendavalt tõhustada, tehes veelgi tihedamat
koostööd IMFiga. Eurorühm, komisjon ja EFSF teevad tööd kõigi olemasolevate
võimalustega.
Pangandussüsteem
23. Tervitame Euroopa Ülemkogu liikmete vahel täna saavutatud kokkulepet pankade
rekapitaliseerimise ja rahastamise kohta (vt 2. lisa).
Majanduse ja eelarve koordineerimine ja järelevalve
24. Majanduse juhtimise seadusandlik pakett tugevdab majandus- ja eelarvepoliitika
koordineerimist ja järelevalvet. Pärast selle jõustumist 2012. aasta jaanuaris hakatakse seda
osana Euroopa poolaastast rangelt rakendama. Me kutsume komisjoni ja nõukogu üles
teostama ranget järelevalvet, sealhulgas liikmesriikide vastastikuse surve kaudu, ning
kasutama aktiivselt kättesaadavaid olemasolevaid ja uusi instrumente. Samuti tuletame
meelde oma kohustusi, mis me võtsime laiendatud euroala pakti raames.
25. Rahaliidu osaks olemisel on kaugeleulatuvad tagajärjed ning see eeldab palju tihedamat
koordineerimist ja järelevalvet, et tagada kogu euroala stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Praegune
kriis näitab, et selle aspektiga tuleb tegeleda märksa tõhusamalt. Seetõttu teeme me oma
kriisiohjamisvahendite tugevdamisega euroalas täiendavaid edusamme majandus- ja
eelarvepoliitika integreerimisel, tõhustades koordineerimist, järelevalvet ja distsipliini.
Töötame välja vajaliku poliitika, et toetada ühisraha ala toimimist.
26. Konkreetsemalt, tuginedes äsja vastu võetud õigusaktide paketile, Euroopa poolaastale ja
laiendatud euroala paktile, võtame me endale ülesande rakendada siseriiklikul tasandil
järgmised lisameetmed:
a. iga euroala liikmesriik võtab vastu tasakaalus eelarve struktuurilised eeskirjad, millega
viiakse 2012. aasta lõpuks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded sisse siseriiklikku
õigusesse, eelistatavalt põhiseadusse või sellega võrdväärsesse õiguslikku instrumenti;
b. siseriiklike eelarveraamistike tugevdamine liikmesriikide eelarveraamistike nõudeid
käsitlevas direktiivis ettenähtust rohkem. Eelkõige peaksid riikide eelarved põhinema
sõltumatult koostatud majanduskasvu prognoosidel;
c. üleskutse riikide parlamentidele võtta majandus- ja eelarvepoliitika elluviimisel
kohustus arvestada ELi tasandil vastuvõetud soovitusi;
d. konsulteerimine komisjoni ja teiste euroala liikmesriikidega enne, kui võetakse vastu
mis tahes oluline eelarve- või majanduspoliitika reformikava, millel on võimalik
ülekanduv mõju, et anda võimalus hinnata kava võimalikku mõju kogu euroalale.
e. kohustus pidada kinni komisjoni ja pädeva voliniku soovitustest seoses stabiilsuse ja
kasvu pakti rakendamisega.
27. Samuti lepime kokku selles, et hoolikam järelevalve ja täiendav jõustamine tagatakse
järgmiselt:
a. nende euroala liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetlust, antakse komisjonile ja nõukogule võimalus riigieelarve
projektid läbi vaadata ning võtta nende kohta vastu arvamus, enne nende vastuvõtmist
asjaomaste liikmesriikide parlamentides. Lisaks sellele jälgib komisjon eelarve täitmist
ja teeb vajaduse korral aasta jooksul parandusettepanekuid;
b. kui kohandamiskavast kaldutakse kõrvale, jälgitakse ja koordineeritakse hoolikamalt
kava elluviimist.
28. Jääme ootama, et komisjon esitab peagi nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi toimimise
lepingu artiklil 136 põhineva ettepaneku hoolikama järelevalve kohta. Sellega seoses
tervitame komisjoni kavatsust tugevdada komisjonis pädeva voliniku rolli tõhusama
järelevalve ja täiendava jõustamise eesmärgil.
29. Tugevdame veelgi majandus- ja rahaliidu majandussammast ja koordineerime paremini
makro- ja mikromajanduspoliitikat. Tuginedes laiendatud euroala paktile, suurendame
konkurentsivõimet, saavutades seeläbi veel suurema lähenemise majanduskasvu ja tööhõivet
soodustavas poliitikas. Maksupoliitikate pragmaatiline koordineerimine euroalal on oluline
element tugevamaks majanduspoliitiliseks koordineerimiseks, et toetada eelarve
konsolideerimist ja majanduskasvu. Seadusandlik töö komisjoni ettepanekutega, mis
käsitlevad ettevõtete ühist konsolideeritud tulumaksubaasi ja finantstehingute maksu, on
käimas.
Euroala juhtimisstruktuur
30. Praeguste väljakutsetega tõhusamaks toimetulemiseks ja suurema integreerituse tagamiseks
tugevdatakse euroala juhtimise struktuuri, säilitades samas kogu Euroopa Liidu terviklikkuse.
31. Seepärast hakkame me korrapäraselt – vähemalt kaks korda aastas – kohtuma euroala
tippkohtumistel, et anda strateegilisi suuniseid euroala majandus- ja eelarvepoliitika kohta.
See aitab euroala mõõdet meie sisepoliitikas paremini arvesse võtta.
32. Eurorühm jääb koos komisjoni ja EKPga euroala igapäevase juhtimise keskpunktiks.
Eurorühmal on keskne roll euroala liikmeriikide poolt Euroopa poolaasta rakendamisel. See
hakkab põhinema tugevamal ettevalmistaval struktuuril.
33. Üksikasjalikum kord esitatakse käesoleva dokumendi 1. lisas.
Täiendav integratsioon
34. Euro on Euroopa-projekti südames. Me tugevdame majandusliitu, et viia see kooskõlla
rahaliiduga.
35. Me palume Euroopa Ülemkogu eesistujal tihedas koostöös komisjoni presidendi ja eurorühma
esimehega teha kindlaks võimalikud sammud selle eesmärgi saavutamiseks. Keskendutakse
sellele, kuidas veelgi tugevdada majanduslikku lähenemist euroalal, parandada
eelarvedistsipliini ja süvendada majandusliitu, sealhulgas analüüsides aluslepingu piiratud
määral muutmise võimalust. Detsembris 2011 esitatakse vahearuanne, et leppida kokku
esimestes suunistes. See sisaldab juhiseid selle kohta, kuidas edasi minna, austades täielikult
institutsioonide õigusi. Aruanne selle kohta, kuidas rakendada kokkulepitud meetmeid,
valmib lõplikult 2012. aasta märtsiks.
1. lisa
Kümme meedet euroala juhtimise parandamiseks
Euroala majanduspoliitika koordineerimist ja järelevalvet on vaja tugevdada, et parandada otsuste
tegemise tõhusust ning tagada järjepidevam teabevahetus. Selleks võetakse järgmised kümme
meedet, austades samal ajal täielikult ELi terviklikkust.
1. Korraldatakse regulaarselt euroala tippkohtumisi, millel osalevad euroala riigipead ja
valitsusjuhid ning komisjoni president. Need kohtumised toimuvad vähemalt kaks korda
aastas, majandusjuhtimise seisukohast olulistel hetkedel; euroala tippkohtumised toimuvad
võimaluse korral pärast Euroopa Ülemkogu kohtumisi. Euroala tippkohtumise eesistuja võib
vajaduse korral kutsuda kokku täiendavaid kohtumisi. Euroala tippkohtumistel määratletakse
strateegilised suunised majanduspoliitika elluviimiseks, konkurentsivõime tugevdamiseks ja
euroala riikide vahelise lähenemise suurendamiseks. Euroala tippkohtumise eesistuja tagab
euroala tippkohtumise ettevalmistamise, tehes selleks tihedat koostööd komisjoni
presidendiga.
2. Euroala tippkohtumise eesistuja määravad euroala riigipead ja valitsusjuhid samal ajal
Euroopa Ülemkogu eesistuja valimisega ning ta määratakse ametisse samaks ametiajaks. Kuni
järgmiste valimisteni on euroala tippkohtumiste eesistujaks Euroopa Ülemkogu praegune
eesistuja.
3. Euroala tippkohtumise eesistuja teavitab euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike põhjalikult
tippkohtumiste ettevalmistustest ja tulemustest. Eesistuja teavitab euroala tippkohtumiste
tulemustest ka Euroopa Parlamenti.
4. Sarnaselt praegusele tagab eurorühm veelgi tugevama majanduspoliitika koordineerimise ja
finantsstabiilsuse edendamise. Austades ELi institutsioonide volitusi selles vallas, edendab
eurorühm liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika tugevdatud järelevalvet euroala
puudutavates küsimustes. Lisaks sellele valmistab eurorühm ette euroala tippkohtumisi ja
tagab järelmeetmete võtmise.
5. Eurorühma esimees valitakse kooskõlas aluslepingutele lisatud protokolliga nr 14. Otsus selle
kohta, kas esimees tuleks valida eurorühma liikmete hulgast või ta peaks olema Brüsselis
täiskohaga töötav esimees, tehakse praegu ametis oleva esimehe volituste lõppemisel. Euroala
tippkohtumise eesistujaga konsulteeritakse eurorühma töökava osas ning ta võib paluda
eurorühma esimeest kokku kutsuda eurorühma kohtumise, eelkõige euroala tippkohtumiste
ettevalmistamiseks või selle suuniste kohta järelmeetmete võtmiseks. Luuakse selged
vastutus- ja aruandlussuhted euroala tippkohtumise, eurorühma ja ettevalmistavate organite
vahel.
6. Euroala tippkohtumise eesistuja, komisjoni president ja eurorühma esimees kohtuvad
regulaarselt, vähemalt üks kord kuus. Kohtumisele võidakse kutsuda osalema ka Euroopa
Keskpanga president. Järelevalveasutuste juhid ja EFSFi / ESMi tegevjuhi võib kutsuda
kohtumisele juhtumipõhiselt.
7. Ettevalmistava tööga tegeleb jätkuvalt eurorühma töörühm, tuginedes komisjoni
eksperdihinnangule. Eurorühma töörühm valmistab ette ka eurorühma kohtumisi. Tema jaoks
tuleks luua alalisem alarühm, mis koosneb rahandusministreid esindavatest
asetäitjatest/ametnikest, kes kohtuvad sagedamini ja töötavad eurorühma töörühma esimehe
alluvuses.
8. Eurorühma töörühma juhib täiskohaga Brüsselis töötav esimees. Põhimõtteliselt valitakse
eurorühma esimees samal ajal kui majandus- ja rahanduskomitee eesistuja.
9. Praeguseid haldusstruktuure (s.t nõukogu peasekretariaati ning majandus- ja rahanduskomitee
sekretariaati) tugevdatakse ning need hakkavad tegema koostööd hästi koordineeritud viisil
majandus- ja rahanduskomitee / eurorühma töörühma esimehe juhtimisel, et pakkuda piisavat
tuge euroala tippkohtumise eesistujale ja eurorühma esimehele. Vajaduse korral kasutatakse
juhtumipõhiselt väliseksperte.
10. Teabevahetuse parandamiseks ja järjekindlamate sõnumite tagamiseks luuakse selged
eeskirjad ja mehhanismid. Euroala tippkohtumise eesistujal ja eurorühma esimehel on sellega
seoses konkreetne vastutus. Euroala tippkohtumise eesistuja ja komisjoni president vastutavad
euroala tippkohtumisel tehtud otsustest teavitamise eest ning eurorühma esimees ja majandusja
rahandusküsimuste peadirektoraadi volinik vastutavad eurorühma otsustest teavitamise
eest.
2. lisa
Panganduse paketi osas saavutatud konsensus
1. Kiiresti on vaja võtta meetmeid, mille eesmärk on taastada usaldus pangandussektori vastu
(panganduse pakett) ning mis on vajalikud ELi pangandussektori usaldatavusnormatiivide
täitmise kontrolli tugevdamise kontekstis. Kõnealuste meetmetega tuleks käsitleda:
a. vajadust tagada pankade rahastamine keskpikas perspektiivis, et vältida krediidikriisi
ning et tagada krediidivoog reaalmajandusse ja koordineerida selle saavutamiseks
võetavaid meetmeid;
b. vajadust parandada pankade kapitali kvaliteeti ja kvantiteeti, et nad oleksid võimelised
vastu seisma šokkidele, ning tõendada sellise paranemise toimumist usaldusväärsel ja
ühtlustatud viisil.
Tähtajaline rahastamine
2. Pankade kohustuste tagatised on vajalikud, et osutada vajadusel pankadele otsesemat toetust
seoses juurdepääsuga tähtajalisele rahastamisele (lühiajaline rahastamine on kättesaadav
Euroopa Keskpanga ja asjaomaste liikmesriikide keskpankade kaudu). Samuti on tegemist
olulise osaga strateegiast, mille eesmärk on piirata laenude üldist kättesaadavust vähendavaid
meetmeid.
3. Praegustes turutingimustes ei pruugi rahuldavat tulemust anda 2008. aasta kogemuse lihtne
kordamine, mis hõlmas täielikku riiklikku kaalutlusõigust likviidsusskeemide loomisel.
Seetõttu tuleb toetuskõlblikkuse kriteeriumite, hinnastamise ja tingimuste osas luua täielikult
koordineeritud lähenemisviis ELi tasandil. Komisjon peaks kiirelt koos Euroopa
Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Keskpangaga
(EKP) analüüsima võimalusi kõnealuse eesmärgi täitmiseks ning esitama aruande majandusja
rahanduskomiteele.
Pankade kapitaliseerimine
4. Kapitaliseerituse eesmärk. On olemas üldine kokkulepe nõuda pärast riigivõla
riskipositsioonide turuväärtuse arvele võtmist kõrgeima kvaliteediga kapitali määra
märkimisväärset suurendamist 9 %-ni (seisuga 30. september 2011) ajutise puhvri loomiseks,
mis on põhjendatud erakorraliste asjaoludega. Nimetatud kvantitatiivne eesmärk tuleb
saavutada 30. juuniks 2012 riiklike järelevalveasutustega kokku lepitud kavade kohaselt ja
EBA koordineerimisel. Kõnealune usaldusväärne hindamine ei mõjutaks asjakohaseid
finantsaruandluseeskirju. Riiklikud järelevalveasutused peavad EBA raames tagama, et
pankade kavad suurendada kapitali ei põhjustaks laenude üldise kättesaadavuse liigset
vähenemist, sealhulgas säilitama krediidivoo reaalmajandusse ja võtma arvesse kontserni,
sealhulgas kõikides liikmesriikides asuvate filiaalide praeguseid riskipositsioonide tasemeid,
olles teadlik vajadusest vältida lubamatut survet laenude andmisele asukohariikides või
riigivõlaturgudel.
5. Kapitali suurendamise rahastamine. Pangad peaksid hankima kapitali eelkõige erasektorist,
sealhulgas võlga ümber struktureerides ja konverteerides selle omakapitaliinstrumentideks.
Pankades tuleks kohaldada dividendide ja preemiate maksmise suhtes piiranguid seni, kuni
eesmärk ei ole täidetud. Vajaduse korral peaksid liikmesriikide valitsused pakkuma oma abi.
Kui sellist abi ei ole võimalik anda, tuleks euroala riikide puhul rekapitaliseerimist rahastada
Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi laenuga.
Riigiabi
6. Igasugust riigi või ELi tasandil toimuvat avaliku sektori poolset toetust tuleb anda praeguste
spetsiaalsete riigiabi kriisieeskirjade kohaselt, mida – nagu komisjon on osutanud –
kohaldatakse kriisi süsteemsest laadist tulenevalt vajaliku proportsionaalsusega.
