Milline on esmamulje tulemustest, kas probleem on lahendatud?

Kohtumine täitis minu ootused. Pean positiivseks nii seda, et jõuti kokkuleppele erasektori kahjude kandmises, kui ka seda, et EFSFi mahu suurendamine toimub selliselt, et riikide garantiid ei suurene. Turgude reaktsioonist on näha ka toetust kokkuleppele investoritega.

Kui veenev on lubadus suurendada EFSFi mahtu, samas ütlemata, kust raha tuleb?

Laual on siiski mitu konkreetset lahendust, sealhulgas nii programmide osaline garanteerimine kui täiendava erasektori fondi loomine ja programmidesse kaasamine.

Mis kujul on ette nähtud kolmandate riikide, nagu Hiina või Brasiilia osalus? Kas sellega kaasneb ka sõnaõigus ELis?

Nii nagu riikide võlakirjasid saavad osta lisaks pankadele ka teised riigid, on tulevikus mõeldav ka teiste riikide investeerimine abifondi kaudu.

Kreeka võlga vähendati oluliselt, ent ometi jääb see ikka 120 protsendini SKPst. Kas see on lõplik lahendus või tuleb millalgi teha
uus Kreeka võla kärpering?

Sõlmitud kokkulepe baseerub analüütikute hinnangul, mis ütleb, et sellises mahus on võlakoorem Kreekale jõukohane. Samas peab Kreeka jätkuvalt pingutama nii liigsete kulude kärpimisega kui lisatulude leidmisega. Tegelikult on vajadus eelarvete konsolideerimiseks ehk kulude ja tulude tasakaalu viimiseks pea kõigis EL riikides ning on väga oluline, et tasakaalu jõudmiseks seataks ambitsioonikaid eesmärke ning tehtaks tõsist tööd. Ilmselt näeme kärpeid ja maksutõuse üle Euroopa, välja arvatud Põhjamaades, sealhulgas Eestis.

Kas pangandussektori rekapitaliseerimine aitab vähemalt pankade probleeme lahendada?

Selleks seda ju tehaksegi, et pangad püsiks maksejõulisena. Samas võib see tähendada märkimisväärseid muudatusi mõne panga omanikeringis ehk teisisõnu — riskantsest investeeringust kaotavad pankade omanikud, mitte kliendid.