"Meie pangad teaduspärast on hästi kapitaliseeritud ja heade reservidega," põhjendab peaminister. "Euroopas aga on teaduspärast panku, mille kapitali adekvaatsuse näitaja jääb alla üheksa protsendi. Need pangad ei tohiks maksta enam välja preemiaid ja dividende niikaua, kuni nad on selle taseme saavutanud," selgitas peaminister Ansip.

Juba praegu peavad aga väga raskes seisus olevad pangad peaministri sõnul kõigepealt kaasama erakapitali, kui sellest ei piisa, peab ka riik, kus pank asub, oma osa andma. Kui eelpool mainitud meetodid ei ole aga piisavad pankade päästmiseks, siis on neil võimalus saada abi üleeuroopalistest finantsstabiilsuse fondidest ehk siis EFSF-ist, milles ka Eesti teadupärast osaleb.

Lisaks jõudsid eurotsooni võlakriisi arutanud riigijuhid varahommikul Brüsselis üksmeelele, et Euroopa finantsstabiilsuse fond (EFSF) suureneb triljoni euroni ning pangad soostuvad vähendama Kreeka riigivõlga poole võrra. Kohtumisel otsustati ka, et Kreeka võlakriisi kaastakse erasektor.