Valitsus: Euroopa tippkohtumistel lepiti kokku abinõudes euroala stabiliseerimiseks
„Ehkki tänaste arutelude keskmes olid probleemid euroalal, tuleb mitmetes küsimustes, nagu näiteks Euroopa pankade kindlustamine või võimalik Euroopa Liidu aluslepingute muutmine, leppida kokku kõikidel, mitte ainult eurot kasutavatel Euroopa Liidu liikmesriikidel,“ lausus valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel peaminister Andrus Ansip.
Ülemkogul toimunud kõneluste keskmes oli panganduse usaldusväärsuse kindlustamine, esmajoones pankade kapitalibaasi tugevdamine ning pangandussektori finantseerimise tagamine. Ühise otsuse kohaselt peab pankadel 2012. aasta juuni lõpuks olema vähemalt üheksa protsenti kõrge kvaliteediga kapitali.
Neljapäeva varahommikuni kestnud euroala tippkohtumise teemad keskendusid Kreeka riigivõlale, kriisivastaste meetmete tõhustamisele, stabiilsust ja majanduskasvu soodustavatele abinõudele ning euroala juhtimise tõhustamisele.
Euroala liidrid leidsid, et Kreeka puhul on vaja erasektori poolt antud laenunõudeid oluliselt vähendada. Kokkuleppe kohaselt peab Kreeka riigivõla suhe sisemajanduse kogutoodangusse langema aastaks 2020 saja kahekümne protsendini.
Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) mitmeaastane, kuni saja miljardi euro suurune laenuprogramm pannakse paika käesoleva aasta lõpuks. Sellega kaasneb kontrolli tugevdamine Kreekas ellu viidavate reformide üle.
„Kreeka abistamise puhul on kõige aluseks ikkagi tingimuslikkus ja reformid,“ kommenteeris peaminister Ansip.
Veel otsustasid euroala valitsusjuhid tõhustada Euroopa Finantsstabiilsuse fondi (EFSF) mõju. Nelja kuni viiekordne fondi nn finantsvõimendus toimub ilma riikide seniantud garantiisid suurendamata.
„EFSFile suurema finantsvõimenduse andmine on kogu euroala ja loomulikult ka Eesti huvides,“ ütles peaminister Ansip.
Eraldi rõhutasid euroala liidrid neljapäeva hommikul lõppenud kohtumisel ka eelarvete konsolideerimise tähtsust kõikides Euroopa Liidu riikides.
Lisaks rõhutasid valitsusjuhid vajadust tugevdada majanduspoliitika kooskõlastamist euroalal. Otsustati, et euroala tippkohtumised hakkavad toimuma vähemalt kaks korda aastas.
