Vitsur: tänased otsused ei lahenda süvaprobleeme
Vitsur rääkis ERR-i uudisteportaalile, et kokkulepped suurendada EFSF-i mahtu triljoni euroni ning kanda maha pool Kreeka võlast vastasid üldjoontes sellele, mida turud ootasid.
"Kuid siinjuures tuleb aru saada, et tegu on poliitiliste otsustega, mitte tehnilise teostuskavaga, mistõttu võib nende otsuste ellurakendamise käigus ette tulla turgu häirivaid viivitusi," lisas ta.
"Võib loota, et lühiajalises perspektiivis - heal juhul isegi rohkemaks kui paariks aastaks -, on võlakriisilt teravus võetud, kuid eurotsooni riikide erinevast konkurentsivõimest tulenevad võlakriisi süvapõhjuseid vastuvõetud otsused ei kõrvalda," kinnitas ta.
"Võib juhtuda isegi nii, et vahed eurotsooni riikide konkurentsivõimes hakkavad nende otsuste mõjul veelgi suurenema, mis omakorda suurendab veelgi väiksema konkurentsivõimega riikide välisraha vajadust," sõnas Vitsur.
Vastuvõetud otsused ei kaota Vitsuri sõnul ka mitmel eurotsooni riigil nende SKT-d ületavaid võlgasid, mis jäävad arengufondi majanduseksperdi hinnangul eurotsooni stabiilsust ohustama veel pikaks ajaks.
Euroopa Liidu juhid teatasid neljapäeva varastel tundidel, et on kokku leppinud võlakriisi lahendamise meetmetes, sealhulgas selles, et erasektrori investorid võtavad enese kanda 50 protsendi Kreeka võlakirjade korstnasse kirjutamise kahjud.
Uue plaani järgi nõustusid Kreeka võlakirjade omanikud vabatahtlikult korstnasse kirjutama 50 protsenti võlakirjade väärtusest, mis tähendab 100 miljardit eurot, ning vähendama Kreeka võlakoormat 150 protsendilt 120 protsendini sisemajanduse koguproduktist.
