Inimsusevastaste kuritegude eest mõisteti eluks ajaks vangi veel 11 sõjaväelast ja politseinikku. Paljud teised said lühemad karistused, teatab BBC News.

Kõik nad töötasid Buenos Airese mereväe mehaanikakoolis Esma, mis oli suurim salajane piinamis- ja tapmiskeskus Argentina sõjaväehunta niinimetatud räpase sõja ajal.

Umbes 5000 Esmasse viidud vangist 90 protsenti ei tulnud sealt enam elusana välja. Osa neist tapeti mahalaskmismeeskondade poolt, teised visati elusana, kuid uimastatult lennukitelt Atlandi ookeani.

Üle 70 protsendi neist, kes Esmast välja pääsesid, olid 22 kuud kestnud kohtuprotsessil tunnistajad.

59-aastane Astiz on Argentina sõjaväerežiimi aegsete repressioonide üks kurikuulsamaid sümboleid.

Mereväe noore luureohvitserina infiltreerus ta inimõigusteorganisatsiooni Plaza de Mayo Emad, mis loodi selleks, et otsida julgeolekujõudude poolt röövitud sugulasi. Astiz organiseeris organisatsiooni kolme asutaja – Azucena Villaflori, Esther Ballestrino ja María Ponce röövimise ja tapmise.

Prantsusmaal on Astiz tagaselja süüdi mõistetud Prantsuse nunnade Alice Domoni ja Léonie Duquet' mõrvas. Nunnad kadusid Argentinas 1977. aastal.

Astiz ütles enesekaitseks, et kaitses Argentinat vasakpoolse terrorismi eest ning kohtuprotsess on poliitilise kättemaksu akt.

Inimõigusteorganisatsioonide väitel hukkus või kadus Argentina sõjaväehunta kampaanias opositsiooniaktivistide ja vasakpoolsete geriljade vastu 30 000 inimest.