Rumm: struktuurivahendite maksed taastuvad kahe kuu pärast
Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi andmetel on alates 2010. aastast peatatud struktuurivahendite väljamakseid kokku 101 korral 14 liikmesriigi puhul ning tavaliselt on väljamaksed peatatud kaheks kuuks, kirjutas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm euroblogis.
"Tasub meenutada, et läbi aastate on Eesti olnud alati kolme edukaima struktuurivahendeid kasutava riigi hulgas ning loodetavasti suudab Eesti seda kohta hoida edaspidigi," kirjutas Rumm.
Eesti valitsus on tema sõnul Euroopa Komisjoni teavitanud, et nad ei kavatse esitada maksetaotlusi enne kui komisjon on veendunud, et asjad on heas korras.
2007-2013. aastaks on kolme programmi raames Eestile ette nähtud kokku 3,4 miljardit eurot: 1,9 miljardit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist, 1,1 miljardit krooni Ühtekuuluvusfondist ja 0,4 miljardit eurot Euroopa Sotsiaalfondist.
"Euroopa Komisjon sai 8. augustil rahvuslikult auditeerijalt, rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonnalt, kirja, mille kohaselt on vaja parandada sertifitseerimisasutuse juhtimist ja kontrollsüsteemi," kirjutas Rumm.
"Euroopa Komisjoni ja Eesti esindajate vahel toimunud kohtumisel 20. septembril lepiti kokku, et Eesti valitsuse tasandil on vaja teha teatud muudatusi tagamaks auditeerija välja toodud puuduste kõrvaldamist. Pärast kohtumist saatis Euroopa Komisjon 21. oktoobril kirja, milles teavitas Eestit maksete peatamisest. Kirjas on tutvustatud vajalikke muutusi ning kutsutakse Eesti valitsust esitama oma parandusettepanekuid kahe kuu jooksul," lisas Rumm.
Euroopa Komisjon tugines oma otsuses auditile, mille tegi rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond, kes auditeerib igal aastal eurotoetusi saanud projekte. Lisaks teeb osakond süsteemiauditeid, mille eesmärk on hinnata struktuuritoetuste kasutamisega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusust 2007-2013 struktuuritoetuste perioodil.
Auditi käigus tehtud olulised tähelepanekud:
- Ei ole tagatud makseasutuse kuluaruande koostamise juhendi järgimine.
- Makseasutusel puudub ülevaade rakendusüksuste kontrollitegevustest.
- Sertifitseerimisprotsessi aluseks olevad rakendusüksuste ning korraldusasutuse kinnitused ei paku piisavat kindlustunnet.
- Puudub kindlus, et makseasutusel on ülevaade kõikidest toetuse saajate pankrottidest ja likvideerimistest.
