Eile tuli nimelt teade, et Euroopa Komisjon on peatanud Eestile struktuurivahendite väljamaksed, viidates mitmele puudujäägile raamatupidamises.

Riigikogu liige Olga Sõtnik küsis täna Ligilt, kas see mõjutab ka järgmise aasta riigieelarvet? "Meil on olemas ka ju varud, et olemasolevaid projekte teenindada ja nende suhtes mingeid sanktsioone siin ei saagi olla," vastas Ligi.

"Küsimus on lühidalt öeldes ikkagi Eesti agaruses. Me olime nii agarad, et läksime oma süsteemi kritiseerima, mis oli üks paremaid üldse, üks korralikumaid," lausus Ligi.

"Nii korralikult kritiseerisime, et Euroopa Komisjon ehmatas ära, ajas käed püsti, et teil on küll kõik hästi, aga nüüd meil ei ole muud teha kui peatada raha sissetulek, sest teie sisekontroll on teinud kõik asjad ära, kõik väga kriitiliselt üle vaadanud ja nõudnud siin mingisuguseid protseduure, mis tegelikult on suuresti formaalsus. Nii et Eesti on endale tublisti näppu lõiganud. Aga suuremaid tagajärgi sellel ei ole ja nii ta on," rahustas rahandusminister.

Kui Kalle Laanet küsis, milline asutus on eurorahade väljamaksete peatamises kõige enam süüdi, siis Ligi sõnul ongi selleks rahandusministeeriumi üks osakond.

"Mina väidan, et põhiline tekitaja on siis auditeerija, rahandusministeeriumi konkreetne osakond, kes on üldises foonis näidanud Eestit väga erilisena, kuigi võiks hoopis positiivses mõttes erilisena," lausus Ligi.

"Meil on väga vähe rikkumisi, meil on äärmiselt kõrge kasutamise tase, võib öelda parim kasutamise tase. Nüüd, kas rikkumiste arvult me kõige madalamad oleme, seda ma ei saa väita, aga ma arvan, et kõige paremas seisus olevate riikide hulgas kindlasti," kiitis Ligi.

"Ja kui nüüd meil on ka parim sisekontroll, võime jälle uhkustada, ainult et see võib kalliks maksma minna. Mina ei tea täpselt, mul ei ole enne sellist situatsiooni olnud, aga ma usun ikkagi neid ametnikke, kes on meile selgitanud, et midagi dramaatilist siin lõppkokkuvõttes ei ole. Natuke häbi ja piinlikkust, aga saame üle!" oli Ligi optimistlik.