“Maksukoormuse teemaga tuleks hakata uuesti tegelema. Maksurahu on läbi saamas,” lausus Kriis Delfile. “Ei tohiks leppida sellega, et ajutine maksutõus jääbki püsivaks. Tasub meelde tuletada kunagi antud lubadusi,” sõnas Kriis.

Käibemaksu tõsteti 2009. aasta keskel väga ootamatult ning seda serveeriti kriisimeetmena, tuletas ta meelde.

Lisaks on hoogsalt tõstetud ka erinevaid aktsiise, mis teeb ausate ettevõtjate elu raskeks ja õhutab salaturgu. Kriis kurtis, et praegu lükatakse kõrge maksukoormus üsna väheste ettevõtjate õlule ja ausate ettevõtete konkurentsivõime langeb. Näiteks ehitusturul ühed maksavad ja teised ei maksa makse. Alkoholitootjad kannatavad varimajanduse käes jne. “Kõik need maksumäärad pärsivad konkurentsi,” leidis Kriis.

Töötukassa nõukogu tahab töötuskindlustusmakset langetada

Reedel tegi töötukassa nõukogu ettepaneku langetada ka töötuskindlustusmakset 1,2 protsendipunkti võrra, mis jätaks tööinimesele tema palgast järgmisel aastal 0,8 protsenti enam iga kuu kätte ning tööandjad säästaksid 0,4 protsenti.

Kriis selgitas seda otsust sellega, et valitsuse enda tehtud prognoosidest lähtuvalt on töötukassal järgmise aasta lõpuks reserve üle 400 miljoni euro, millest piisab, et kaks aastat järjest töötuskindlustusmakseid teha, nagu viimase languse kogemus näitas.

Töötukassal polnudki vastavalt seadusele teist võimalust, sest töötukassa seaduse kohaselt on töötuskindlustusmaksed vaid hüvitiste ja teenuste maksmiseks, valitsussektori eelarvemured ei puutu töötukassasse.

Valitsuserakonnad räägivad tööjõumaksude langetamise vajadusest, nüüd on üks konkreetne ettepanek laual, ent valitsus ei taha sellest midagi kuulda, imestas Kriis. “Kui soovitakse tööjõumakse langetada, siis nii tulebki teha. Viimaste valitsuse koosseisude ajal on tõõjõumaksud tõusnud,” nentis Kriis.

Tööandjad süüdistavad valitsust kompromissivalmiduse puudumises

Kriis nimetas otseseks lubaduse rikkumiseks ka valitsuse plaani võtta töötukassa reservid riigikassasse hoiule, millega tööandjad nõus pole, sest sellega murtakse kunagi sõlmitud kokkulepet, et töötukassa on sõltumatu asutus.

“Oleme igasugu kompromisse välja pakkunud, ent ei saa läbi rääkida, kui üks lähtub jõupositsioonilt. Tööandjatel on põhjust olla kriitiline,” kurtis Kriis valitsuse soovimatuse üle sotsiaalpartneritega asja arutada.

Kriis lausus, et ei tohiks kokkulepete rikkumisega kutsuda esile põhimõttelisi erimeelsusi ametiühingute ning tööandjatega. “Eks alati tuleb arvestada, et riigil on võimalus oma lubadusi rikkuda, selleks piisab seaduse muutmisest.”

“Riigi tegevust vaadates jääb mulje, et jälle on kriisi periood, kus tuleb kiirelt puusalt tulistatud lahendusi. Sellega ei tahaks nõus olla, majandus kasvab mühinal, tuleks leia aega, et olulistes küsimustes kokku leppida,” lausus Kriis.