Ta osutas, et Euroopa liidrid ei ole viimastel nädalatel otsustavaid samme lahendusmeetmete kokkuleppimisel suutnud teha, ja loota, et nüüd mõne päevaga ületatakse olulised erimeelsused ja hakatakse tegelema võlakriisi põhjustega, mitte tagajärgedega, on samuti veidi rutakas.

„Võlakriisi probleemid ulatuvad Kreeka pankroti küsimusest tunduvalt kaugemale, puudutades kogu Euroopa finantssüsteemi, mille tõsised likviidsusprobleemid tulevad teravamalt esile alles siis, kui Kreeka lõpuks ühel või teisel moel maksejõuetuks kuulutatakse,“ ütles maakler.

Sverdlik märkis, et turgudel oodatakse kolmapäevaselt eurotsooni tippkohtumiselt konkreetseid ettepanekuid ja kokkuleppeid, mis peaksid aitama piirata võlakriisi levikut Kreekast teistesse probleemsetesse riikidesse ja laiemalt kogu eurotsooni tervikuna. Seega tõenäoliselt suhtutakse finantsturgudel kolmapäevasesse tippkohtumisse ja potentsiaalsetesse ettepanekutesse – juhul kui need välja käiakse – esialgu positiivselt. Samas on oht suur, et arutluse all olevad pankade rekapitaliseerimise mahud, EFSFi suurendamise küsimus ja Kreeka võlakoormuse vähendamine ei ole piisavad, mille teadvustamisel satuvad turud uuesti surve alla.

„Euroopa Keskpank on omalt poolt juba välistanud EFSFi võimendamise, seega saab olema huvitav näha, mis ettepanekutega kolmapäeval välja tullakse,“ märkis maakler.