Euro-skeptikute väitel ei tohiks hinnatõusu küsimust alustada mitte sõnaga “kas”, vaid sõnaga “millal”, ettevõtjad jäävad oma sõnavõttudes seevastu oluliselt optimistlikumateks.

Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajadusülikooli õppejõud, majandusteaduste doktor Uno Silberg selgitab: “Maksukoormuse kasvuks ajavahemikuks 2005-2010 on euroliitumise korral on isegi kuni 5 % SKPst. Tänane õlleaktsiisi miinimumnõue EL-is on 0,29 krooni absoluutalkoholi ühe mahuprotsendi kohta liitris, Eestis on õlle puhul aktsiisimäär 0,55 krooni. Lisaks on alkoholi pakendiaktsiis Eestis vahemikus 0,5-1 krooni pakendi kohta pluss 2 krooni liitri kohta. Selle järgi oleks nagu kõik korras, kuid Eestit hakkavad mõjutama lisaks senistele ühesuunalistele vabakaubandussuhetele ka muud tegurid. Euroopa liit ise otseselt õlle hindasid ei kergita, küll aga loob eeldused hinnatõusuks — oluliselt suureneb kütuseaktsiis, mis omakorda tõstab transpordikulusid. Eeldatavasti taastatakse aastal 2008 ettevõtete tulumaks, 2007 aasta juulist kehtestatakse küttele ja energiale 18% käibemaksumäär. Kõrgem maksumäär tõstab toorainete hindasid, lisaks eelnevale täiendatakse pidevalt euronõuded — küll õlle toorainele, küll tootmisele, edaspidi ka tarbimisele. Kõigel sellel on mõju hindadele tervikuna, s.h. ka õllele ning alkoholile ”

Saku Õlletehase turundusjuht Kristy Villems peab jutte õllehinna mitmekordistumisest liialdatuks: “Investeeringuid tootmisesse on Saku Õlletehas teinud pea iga aasta. Seda eriti 90-date alguses, kui uuendati kogu õlletootmise tehnoloogia ja masinapark ning samuti viimased kaks aastat, kui on uuendatud pea kõik villimisseadmed.

Õlle peamised toorained on linnas ja humal. Linnase hinnad Euroopa turul seoses EL-ga ühinemisega on juba viimase kahe aasta jooksul oma tõusu teinud ning ühtlustunud maailmaturu tasemega. Õlleaktsiisi tõus ainult seoses liitumisega EL-ga ei ole põhjendatud, kuna aktsiis õllele on Eestis juba täna kõrgem, kui seda näeb ette EL-i miinimummäär”

Sama kinnitab ka A le Coq-i õlletehase juht Tarmo Noop: “Meie tehas on niivõrd uus, et vastab hetkel kõigile nõuetele ega vaja seega lähema paarikümne aasta jooksul uuendamist. Varasematel aegadel doteeriti linnase eksporti, tänaseks on aga hinnad ühtlustunud maailmatasemega. Tooraine poolt Euroopa Liiduga seotud muudatusi oodata pole, niisiis ei näe ma piisavat põhjendust õlle hinna võimalikule tõusule — Eesti õlleturu hinnad on viimaste aastatega juba paika loksunud, lähiaastatel ei tohiks midagi enam muutuda.”

Kuna Euroopa Liit keelustab Eestis liitumisjärgselt tax-free, toob see Uno Silbergi sõnul kaasa tagasilöögid turismile, toodete läbimüügile ning ka tootmisele. Liitumise momendist tuleb lisada käibemaks turismiteenustele. Mitte ainult laevnikud või sadamate ja lennujaamade kaupmehed ei kaotavat tax free kadumise tõttu osa oma tuludest ja turuosa, vaid vähenevat senised ostukogused (nii kohapeal tarbitavad, kui kaasa viidavad), mis pärsib seniseid tootmismahte ning kergitavad teistpidi tootmiskulude katmiseks õlle hinda.

Tarmo Noop vaidleb: “Tax-freest tulenev tarbimise vähenemine (turistid) on ebareaalne. Näiteks on hetkel kehtestatud piirmäär alkoholi väljaviimisele väga väike, sama normi juures annaks tax-free kadumine ehk tundagi. Kuna aga Euroopa Liiduga liitudes piirmäärasid oluliselt tõstetakse, suurenevad ka ostetavad kogused. Nii et kui praegu lahkub turist Eestist, kaks õlleresti/six-packi näpus, siis varsti minnakse, järelkäru või kaubik õllekaste täis. Arvestades Eesti õlle kvaliteeti ja hindasid, on oodata pigem turistidepoolse tarbimise ning väljaveo suurenemist”

Omaette küsimuseks võib kujuneda aga suhkrule kehtestatav kõrgem aktsiisimäär. Ehkki õlletootmisele ei oma suhkruhinna tõus olulist mõju, puudutab see siiski karastusjookide, siidrite ning long-drinkide, samuti ka mõningaste kangemate alkoholitoodete omahinna muutumist.

Tarmo Noop: “Tõepoolest võib juhtuda, et suhkru kallinemine mõjutab A le Coq’i muu toodangu hindasid — näiteks siidrit, ennekõike aga erinevaid karastusjooke ja limonaade, kus suhkur omab toorainena olulist rolli. Põhimõtteliselt on võimalik, et paari aasta pärast tõuseb näiteks limonaadi hind umbkaudu 10% võrra — see tähendab, et 1,5 liitrine pudel hakkab maksma senisest umbkaudu 1,5-2 krooni enam. Kuna hinnatõus on üsna väike, ei tohiks see tarbimist ja seeläbi ka tootmismahtusid oluliselt vähendada. Et suhkru näol pole tegu õlle toorainega, ei puuduta võimalikud hinnamuutused mingil juhul õlut.”

Uno Silberg julgeb siiski vaielda. “Olles peale võimalikku liitumist üks Euroopa Liidu siseturul olijatest (ühendatud anumate efekt), hakkab toimina hindade ühtlustumine ning lähenemine teatud perioodi jooksul erinevates piirkondades sellele piirkonnale omasele tasemele. Erinevatel riikidel on hindade ühtlustumise ajaperioodid ja saavutatavad tasemed erinevad. Siin on Eesti eelkõige põhjamaade — Soome, Rootsi ja Taani ning miks mitte ka Läti hindade ja konkurentsi mõjusfääris. Ühe näite võime tuua Austria liitumisest Euroopa Liiduga. Enne liitumist 1993. aastal maksis pooleliitrine õllepudel kõige tavalisemat heledat õlut Viinis ja Salzburgis umbes 10 ATS. Kuna Austria šilling oli umbes samaväärne (kurss 1 ATS = 1,1 EEK), siis võib teatud mööndustega öelda, et õlu oli enne liitumist EL-ga Austrias umbes sama kallis kui täna Eestis. Pärast liitumist on heleda õlle hind tõusnud tänaseks pea 40 kroonini!”

Tarmo Noop: “Ei tahaks tõesti uskuda, et Euroopa Liiduga liitumine Eesti õlleturul negatiivselt tunda annaks. Laiemas plaanis vaadates suurendab liitumise järel Eesti riigi usaldusväärsus tervikuna, see omakorda aitab kaasa majanduse arenemisele, millest johtuvalt võidavad kõik ettevõtjad ja tänu neile ka tarbijad”

Kristy Villems: “Muutused Eesti õlleturul seoses EL-ga ühinemisga paneb tegelikult paika tarbija ise.”

Selle uudise väljaandmist toetab Euroopa Liit. Uudises kirjutatu ei ole Euroopa Liidu ametlik seisukoht, uudise sisu eest vastutab ainuisikuliselt Delfi.